FIEde arv kasvab

Kui hetke värskeimate andmete kohaselt on äriregistri kohaselt end FIEks registreerinud 18 596 inimest, siis 1999. aasta alguses oli neid vaid 10 251. Suures osas on see tingitud mitme maksuseaduse muutumisest FIEdele soodsas suunas, sealhulgas sellest aastast erikonto avamise võimalus, kuhu kantav raha on maksuvaba niikaua, kuni seda kasutatakse oma ettevõtte investeeringuteks ehk sisuliselt on see sama mis ettevõtte tulumaksuvabastus.

Hetkel küll vaid 12,5protsendilise osakaaluga veonduse ja laondusega tegelevate FIEde arv on viimase kolme aastaga kümnekordistunud. Kusjuures hüppeline kasv jääb just sellesse aastasse. Kui jaanuaris oli nimetatud alaga tegelevaid FIEsid vaid 489, siis novembriks oli kasvanud see arv 2388ni. Juurdekasvu tingisid põhiliselt FIEdest taksojuhid, kes pidid end sellel aastal äriregistrisse kandma.

Üle poole ehk 56 FIEdest tegelevad põllu- ja metsamajandusega, mis on kaks korda enam kui kolme aasta eest. Hulgi- ja jaemüügiga tegelevate FIEde arv on sama perioodi jooksul kahekordistunud, moodustades praegu 11 FIEde koguarvust. Ülejäänud valdkondades on muutused minimaalsed.

Andmesidefirma KPNQwest Estonia juhatuse esimees Neeme Takis hakkas 1998. aastast alates infotehnoloogilisi konsultatsioone FIEna pakkuma osalt seepärast, et põhitöö kõrvalt jäi aega ja energiat üle. Teisalt tekkis kontakt soliidse kliendiga, kes oli sellisest koostöövormist ja konsultatsiooniteenuse pidevast ostmisest huvitatud. ?FIEna tegutsemine annab võimaluse firmadele arveid esitada ja legaalselt eraettevõtlusega tegeleda.? Takise sõnul võib inimesi, kes plaanivad FIEks hakata, esialgu ehmatada see, et 59 läheb maksudeks. ?See teadmine võib kallutada tulude varjamise poole,? nentis Takis. ?Minu klientuuri ja tuntust arvestades ei saanud sellega riskeerida.?

Takis kandis kuludesse näiteks koduse arvuti hankekulu ning töötoa remondikulud, samuti proportsionaalse osa korteri kütte- ning valvekuludest.

FIEde rohkuse poolest on 2425 ettevõtjaga esikohal Tallinn. Järgnevad Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa. Kõige vähem on FIEsid Hiiumaal, vaid 421. Kui mujal on kolme aastaga FIEde arv tõusnud maksimaalselt vaid kaks korda, siis Tallinnas on sama perioodi jooksul nende arv enam kui kolmekordistunud.

Kokku on äriühinguid ja FIEsid praegu pisut üle 70 000. Kolme aasta eest oli neid vaid pisut üle poolesaja tuhande. Samal ajal on aktsiaseltside arv vähenenud 2 protsendi võrra.

Aktsiakapitali suuruse muutmine 1999. aastast 40 000-lt 400 000-le on aktsiaseltside usaldusväärsust suurendanud, samas on mitmed ettevõtjad otsustanud äriühingu ümber registreerida osaühinguks, mille osakapitali miinimum kasvas 10 000-lt vaid 40 000-le.

Sellest perioodist alates on osaühingute arv kasvanud neljandiku võrra 42 215ni.

Üle poole ehk 62 kõigist aktsiaseltsidest on registreeritud Harjumaal, viimastel andmetel 4888. Sealhulgas Tallinnas 4297. Järgnevad 10 protsendiga Tartumaa, 5 protsendiga Pärnumaa ning Ida-Virumaa. Ülejäänud maakondades jääb aktsiaseltside osakaal alla 2. Hiiumaal on 50, Põlvamaal 94 aktsiaseltsi.

Ka osaühingute poolest juhib nimekirja Harjumaa 61 ehk ligi 26 000 ettevõttega, sealhulgas pealinna on registreeritud 23 000. Edasi tulevad 10 protsendiga Tartumaa, 5,7 protsendiga Pärnumaa ning Lääne-Virumaa 3 protsendiga.

Suurima osakaaluga on aktsiaseltside seas hulgi- ning jaemüügi ja remonditeenustega tegelevad ettevõtted. 2503 selle valdkonna ettevõtet moodustavad kolmandiku aktsiaseltside koguarvust.

Järgneb töötlev tööstus 18protsendilise ning kinnisvaraga seotud ettevõtted 17protsendilise osakaaluga. Vaid mõnikümmend aktsiaseltsi tegeleb kalanduse, mäetööstuse, hariduse ning tervishoiu- ja sotsiaaltööga.

Viimase kolme aastaga pole tegevusalade lõikes suuremaid muutusi olnud. Kui 1999. aasta jaanuaris oli kokku 8020 aktsiaseltsi, siis nüüdseks on see arv kahanenud 7877-le.