Narva viljeleb soojakommunismi

Narva soov müüa elanikele soojusenergiat alla omahinna võib viia olukorrani, kuhu on jõudnud näiteks Püssi linn. Püssi doteeris aastaid madalat soojahinda ning otsib nüüd riigilt abi miljonivõlgade likvideerimiseks.

?Meie kinnitatud hind ei kuulu energiaseaduse kohaselt vaidlustamisele,? kinnitas energiaturu inspektsiooni peaspetsialist Robert Lääne ja avaldas imestust, kuidas Narva saab üldse protesteerida hinna üle, mis on 40 protsenti Eesti keskmisest soojusenergia hinnast madalam. ?Kohtla-Järvel, kus on Narvaga sarnased tingimused ? põlevkivi kasutav koostootmisjaam ? maksab soojusenergia 365 krooni MWh.?

Energiaturu inspektsioon kehtestas ASile Narva Soojusvõrk soojusenergia hinna 235 krooni MWh selle aasta 3. jaanuaril. Enne seda oli Narvas soojusenergia hinnaks kehtestatud 192 krooni MWh. ?Teatud määral doteeriti sedagi hinda elektrienergia arvel,? ütles Lääne.

Kui varem müüs elanikele soojusenergiat AS Narva Elektrijaamad, siis pärast Narva soojamajanduse reorganiseerimist vahendab Balti Elektrijaamas toodetud soojusenergiat Narva Soojusvõrk, mille aktsiatest kolmandik kuulub Narva linnale ja ülejäänud ASile Narva Elektrijaamad.

Narva volikogu esinaise, keskerakondlase Elsa Suikaneni sõnul on volikogu seisukohal, et soojusenergia piirtariif peab Narvas olema 192 krooni MWh eest. ?Meie linnas elavad inimesed teavad väga hästi, kui palju soojuse tootmine tegelikult maksab,? rääkis Suikanen. ?Miks peavad soojusvõrk ja elektrijaamad täitma oma taskuid narvalaste arvel.? Suikanen heitis Narva Soojusvõrgule ette ka seda, et nad ei teatanud elanikele hinnatõusust kuus kuud ette.

Suikaneni kinnitusel ei suuda enamik narvalasi tasuda soojuse eest 235 krooni. ?Keskmine palk Narvas on Eesti keskmisest palgast kahe tuhande krooni võrra väiksem,? põhjendas Suikanen ja lisas, et kui riik leiab, et Narva ei täida seadust, siis peab riik Narva volikogu otsused tühistama.

Uue energiaseaduse kohaselt kooskõlastab energiaturu inspektsioon soojuseenergia hinna soojatootjatega, kes toodavad aastas üle 50 GWh soojusenergiat. Väiksemate soojatootjate poolt toodetud soojusenergia hinna kehtestab kohalik omavalitsus.

?Võrreldes soojusenergia hindu linnades ja asulates tundub, et nii mitmelgi pool doteerivad kohalikud omavalitsused üleliigseid kulusid soojusenergiale,? ütles Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevdirektor Tarmo Gede ja lisas, et see on hea onu mängimine enne valimisi. ?On suur vahe, kas selle hinnamängu maksab kinni konkreetne soojatarbija või tuleb see maksumaksja ehk meie kõigi taskust,? vihjas Gede Püssi linna suurele võlale.

Püssi eelmine linnavalitsus leidis 1996. aastal, et kui nad ehitavad masuudi peal töötava oma katlamaja, hoiavad nad kokku puitlaastplaadi tootjalt ASilt Repo Vabrikud sooja ostmise raha ning linn saab selle võrra rikkamaks. Püssi kehtestas soojusenergia hinnaks 236 krooni ning säilitas sellise hinna ka siis, kui soojatootmine muutus masuudi hinna tõusu tõttu tegelikult kaks korda kallimaks.

?Sooja hinda oleks pidanud tõstma juba neli aastat tagasi, kui võlg tekkis,? ütles selle aasta kevadest Püssi linnapea toolil istuv Arne Aun. ?Nüüd oleme sunnitud paluma riigilt abi.? Püssi kõik võlad kokku küünivad 17 miljoni kroonini.

Alates selle aasta veebruarist varustab Püssi linna soojaga taas Repo Vabrikud, kes praegu küsib MWh eest 400 krooni, kuid alates 17. detsembrist alandab soojusenergia hinda kümne protsendi võrra.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku andmeil on viimastel aastatel saanud riigilt abi soojavõlgade lahendamisel näiteks Narva-Jõesuu, Kallaste, Tootsi ja Viivikonna omavalitsusjuhid.