• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Narva viljeleb soojakommunismi

    Narva soov müüa elanikele soojusenergiat alla omahinna võib viia olukorrani, kuhu on jõudnud näiteks Püssi linn. Püssi doteeris aastaid madalat soojahinda ning otsib nüüd riigilt abi miljonivõlgade likvideerimiseks.
    ?Meie kinnitatud hind ei kuulu energiaseaduse kohaselt vaidlustamisele,? kinnitas energiaturu inspektsiooni peaspetsialist Robert Lääne ja avaldas imestust, kuidas Narva saab üldse protesteerida hinna üle, mis on 40 protsenti Eesti keskmisest soojusenergia hinnast madalam. ?Kohtla-Järvel, kus on Narvaga sarnased tingimused ? põlevkivi kasutav koostootmisjaam ? maksab soojusenergia 365 krooni MWh.?
    Energiaturu inspektsioon kehtestas ASile Narva Soojusvõrk soojusenergia hinna 235 krooni MWh selle aasta 3. jaanuaril. Enne seda oli Narvas soojusenergia hinnaks kehtestatud 192 krooni MWh. ?Teatud määral doteeriti sedagi hinda elektrienergia arvel,? ütles Lääne.
    Kui varem müüs elanikele soojusenergiat AS Narva Elektrijaamad, siis pärast Narva soojamajanduse reorganiseerimist vahendab Balti Elektrijaamas toodetud soojusenergiat Narva Soojusvõrk, mille aktsiatest kolmandik kuulub Narva linnale ja ülejäänud ASile Narva Elektrijaamad.
    Narva volikogu esinaise, keskerakondlase Elsa Suikaneni sõnul on volikogu seisukohal, et soojusenergia piirtariif peab Narvas olema 192 krooni MWh eest. ?Meie linnas elavad inimesed teavad väga hästi, kui palju soojuse tootmine tegelikult maksab,? rääkis Suikanen. ?Miks peavad soojusvõrk ja elektrijaamad täitma oma taskuid narvalaste arvel.? Suikanen heitis Narva Soojusvõrgule ette ka seda, et nad ei teatanud elanikele hinnatõusust kuus kuud ette.
    Suikaneni kinnitusel ei suuda enamik narvalasi tasuda soojuse eest 235 krooni. ?Keskmine palk Narvas on Eesti keskmisest palgast kahe tuhande krooni võrra väiksem,? põhjendas Suikanen ja lisas, et kui riik leiab, et Narva ei täida seadust, siis peab riik Narva volikogu otsused tühistama.
    Uue energiaseaduse kohaselt kooskõlastab energiaturu inspektsioon soojuseenergia hinna soojatootjatega, kes toodavad aastas üle 50 GWh soojusenergiat. Väiksemate soojatootjate poolt toodetud soojusenergia hinna kehtestab kohalik omavalitsus.
    ?Võrreldes soojusenergia hindu linnades ja asulates tundub, et nii mitmelgi pool doteerivad kohalikud omavalitsused üleliigseid kulusid soojusenergiale,? ütles Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevdirektor Tarmo Gede ja lisas, et see on hea onu mängimine enne valimisi. ?On suur vahe, kas selle hinnamängu maksab kinni konkreetne soojatarbija või tuleb see maksumaksja ehk meie kõigi taskust,? vihjas Gede Püssi linna suurele võlale.
    Püssi eelmine linnavalitsus leidis 1996. aastal, et kui nad ehitavad masuudi peal töötava oma katlamaja, hoiavad nad kokku puitlaastplaadi tootjalt ASilt Repo Vabrikud sooja ostmise raha ning linn saab selle võrra rikkamaks. Püssi kehtestas soojusenergia hinnaks 236 krooni ning säilitas sellise hinna ka siis, kui soojatootmine muutus masuudi hinna tõusu tõttu tegelikult kaks korda kallimaks.
    ?Sooja hinda oleks pidanud tõstma juba neli aastat tagasi, kui võlg tekkis,? ütles selle aasta kevadest Püssi linnapea toolil istuv Arne Aun. ?Nüüd oleme sunnitud paluma riigilt abi.? Püssi kõik võlad kokku küünivad 17 miljoni kroonini.
    Alates selle aasta veebruarist varustab Püssi linna soojaga taas Repo Vabrikud, kes praegu küsib MWh eest 400 krooni, kuid alates 17. detsembrist alandab soojusenergia hinda kümne protsendi võrra.
    Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku andmeil on viimastel aastatel saanud riigilt abi soojavõlgade lahendamisel näiteks Narva-Jõesuu, Kallaste, Tootsi ja Viivikonna omavalitsusjuhid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.