Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Narva viljeleb soojakommunismi

    Narva soov müüa elanikele soojusenergiat alla omahinna võib viia olukorrani, kuhu on jõudnud näiteks Püssi linn. Püssi doteeris aastaid madalat soojahinda ning otsib nüüd riigilt abi miljonivõlgade likvideerimiseks.
    ?Meie kinnitatud hind ei kuulu energiaseaduse kohaselt vaidlustamisele,? kinnitas energiaturu inspektsiooni peaspetsialist Robert Lääne ja avaldas imestust, kuidas Narva saab üldse protesteerida hinna üle, mis on 40 protsenti Eesti keskmisest soojusenergia hinnast madalam. ?Kohtla-Järvel, kus on Narvaga sarnased tingimused ? põlevkivi kasutav koostootmisjaam ? maksab soojusenergia 365 krooni MWh.?
    Energiaturu inspektsioon kehtestas ASile Narva Soojusvõrk soojusenergia hinna 235 krooni MWh selle aasta 3. jaanuaril. Enne seda oli Narvas soojusenergia hinnaks kehtestatud 192 krooni MWh. ?Teatud määral doteeriti sedagi hinda elektrienergia arvel,? ütles Lääne.
    Kui varem müüs elanikele soojusenergiat AS Narva Elektrijaamad, siis pärast Narva soojamajanduse reorganiseerimist vahendab Balti Elektrijaamas toodetud soojusenergiat Narva Soojusvõrk, mille aktsiatest kolmandik kuulub Narva linnale ja ülejäänud ASile Narva Elektrijaamad.
    Narva volikogu esinaise, keskerakondlase Elsa Suikaneni sõnul on volikogu seisukohal, et soojusenergia piirtariif peab Narvas olema 192 krooni MWh eest. ?Meie linnas elavad inimesed teavad väga hästi, kui palju soojuse tootmine tegelikult maksab,? rääkis Suikanen. ?Miks peavad soojusvõrk ja elektrijaamad täitma oma taskuid narvalaste arvel.? Suikanen heitis Narva Soojusvõrgule ette ka seda, et nad ei teatanud elanikele hinnatõusust kuus kuud ette.
    Suikaneni kinnitusel ei suuda enamik narvalasi tasuda soojuse eest 235 krooni. ?Keskmine palk Narvas on Eesti keskmisest palgast kahe tuhande krooni võrra väiksem,? põhjendas Suikanen ja lisas, et kui riik leiab, et Narva ei täida seadust, siis peab riik Narva volikogu otsused tühistama.
    Uue energiaseaduse kohaselt kooskõlastab energiaturu inspektsioon soojuseenergia hinna soojatootjatega, kes toodavad aastas üle 50 GWh soojusenergiat. Väiksemate soojatootjate poolt toodetud soojusenergia hinna kehtestab kohalik omavalitsus.
    ?Võrreldes soojusenergia hindu linnades ja asulates tundub, et nii mitmelgi pool doteerivad kohalikud omavalitsused üleliigseid kulusid soojusenergiale,? ütles Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevdirektor Tarmo Gede ja lisas, et see on hea onu mängimine enne valimisi. ?On suur vahe, kas selle hinnamängu maksab kinni konkreetne soojatarbija või tuleb see maksumaksja ehk meie kõigi taskust,? vihjas Gede Püssi linna suurele võlale.
    Püssi eelmine linnavalitsus leidis 1996. aastal, et kui nad ehitavad masuudi peal töötava oma katlamaja, hoiavad nad kokku puitlaastplaadi tootjalt ASilt Repo Vabrikud sooja ostmise raha ning linn saab selle võrra rikkamaks. Püssi kehtestas soojusenergia hinnaks 236 krooni ning säilitas sellise hinna ka siis, kui soojatootmine muutus masuudi hinna tõusu tõttu tegelikult kaks korda kallimaks.
    ?Sooja hinda oleks pidanud tõstma juba neli aastat tagasi, kui võlg tekkis,? ütles selle aasta kevadest Püssi linnapea toolil istuv Arne Aun. ?Nüüd oleme sunnitud paluma riigilt abi.? Püssi kõik võlad kokku küünivad 17 miljoni kroonini.
    Alates selle aasta veebruarist varustab Püssi linna soojaga taas Repo Vabrikud, kes praegu küsib MWh eest 400 krooni, kuid alates 17. detsembrist alandab soojusenergia hinda kümne protsendi võrra.
    Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku andmeil on viimastel aastatel saanud riigilt abi soojavõlgade lahendamisel näiteks Narva-Jõesuu, Kallaste, Tootsi ja Viivikonna omavalitsusjuhid.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.