Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Globaliseerumine ja ÜRO

    Pärast hukatuslikku septembrit, kui terroristide rünnakud ja kättemaks tekitasid kõuepilved globaalse majanduse kohale, näitas november globaliseerumise elastsust. Globaalse majandusliku aktiivsuse langus on viinud suurema osa maailmast ühise jõudude koondamiseni ? mitte üksnes terroristide jahil, vaid globaalse koostöö tugevdamises. Mitmed sündmused novembris annavad lootust tugevamaks rahvusvaheliseks ühtsuseks koos kaasnevate majandusefektidega.
    Esiteks tuli Marokos Marrakechis kokku üle 100 riigi, et kirjutada alla globaalse kliimamuutmise piiramise kokkuleppe. Nad nõustusid vähendama oma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, et aeglustada globaalse soojenemise protsessi.
    Jah, USA ei ole veel selle lepingu osapool ? ehkki Ameerika on maailma suurim kasvuhoonegaasi emiteerija. Ometi võib fakt, et maailm võiks sõlmida lepingu USA puudumisest hoolimata, osutuda headtõotavaks asjaoluks. Ükski riik, ka suurim majandus maailmas, ei saa peatada teiste koostööd. Tõenäoliselt mingil ajal peatselt ühineb USA nende rahvusvaheliste arutlustega taas. Teiseks tervitas ÜRO Hiinat WTO liikmena. Sadu aastaid hoidis Hiina end maailmamajandusest lahus. Seejärel, 19. sajandi keskel, kannatas Hiina Euroopa kõrgemate võimude käes, kes said tema üle tehnoloogilise ja tööstusliku üleoleku, ning kasutasid seda kaubanduslike mahahindluste pealesurumiseks Chingi dünastiast alates.
    Pärast seda valitses Hiinas rohkem kui sajandpikkune segadus. Alles 20 aastat tagasi otsustas Hiina maailma kaubandussüsteemiga taasühineda. Hiina astumine WTOsse on selle protsessi väga suur samm.
    Kolmandaks leppis üle 140 riigi Qataris Dohas kokku uue kaubandusläbirääkimiste ringi käivitamises. Pärast aastatepikkusi ülemaailmseid proteste vabakaubanduse teemal otsustasid maailma riigid eelistada kaubandust kaitsetollide süsteemile. Tähtis on, et arengumaad suutsid uues kaubanduse tegevuskavas teha mitu läbimurret. Vaesed riigid saavutasid mahahindlused juurdepääsuks elementaarsetele ravimitele; nad nõudsid ja saidki lubadused, et rikkad riigid suunavad oma tähelepanu kaitsetollide süsteemi põhimõtetele mitmes valdkonnas.
    Neljandaks, sõda Afganistanis ei ole edenenud mitte ainult maapinnal, vaid on viinud ka diplomaatilise läbimurdeni. ÜRO mängib sel maal keskset rolli piisavalt efektiivse valitsuse loomisel ja afgaani rahvale humanitaarabi andmise koordineerimises. ÜRO kasvav roll ses protsessis paneb rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia pitseri globaalsele võitlusele terrorismi vastu ning aitab taas kinnitada paljudele riikidele, et see on tõeline rahvusvaheline jõupingutus, mitte ainult USA tegutsemine üksinda.
    Samas kui need saavutused näivad olevat kokkukraabitud, viitavad nad üheleainsale sõnumile: ÜRO on leidmas uusi teid koostööks, ka terrorismi ja globaalse majandusliku languse foonil. Rahvusvaheliste institutsioonide kasvav roll ÜRO katuse all annab suurema kindluse selles, et vaidlustele saab pöörata rahulikult ja isegi arukalt tähelepanu märkimisväärsete teaduslike eksperthinnangute abil, nagu riikidevahelise kliimamuutmise lepingu puhul tehti. Ükski riik ei taha olla sellest globaalsest protsessist väljaspool. Hiina liikmeksolekule WTOs järgneb kindlasti Venemaa liikmekssaamine järgmiste aastate jooksul.
    Akadeemilised õpetlased ja poliitilised vaatlejad väitlevad, kas globaliseerumine on reaalne nähtus või loosung, kas globaliseerumine on kasulik või kahjulik ja kas globaliseerumine on kergestipurunev protsess, mida võidakse tagasi pöörata või jõuline protsess, mis tõenäoliselt kogub järgmistel aastatel jõudu. Minu seisukoht on, et globaliseerumine on võimas ja üldiselt positiivne jõud. See pakub riikidele kasvavat rahvusvahelisest kaubandusest saadavat tulu, kiiremat vastastikku kasulikku tehnoloogiate levikut ja vähema riikidevahelise vägivalla ja konflikti lootust. Kokkulepped novembris näitavad, et enamik maailmast jagab neid lootusi ning on selle protsessi edu nimel valmis panustama poliitilisi ressursse.
    Muidugi nõuab globaliseerumine rahvusvahelist haldusviisi ja reegleid. See ei saa olla rikaste mäng vaeste vastu. See ei saa toimida ilma rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste institutsioonideta. Nii on ÜRO institutsioonide väljapaistvus nii paljudes sündmustes novembris tähelepanuväärne.
    ÜRO on näidanud oma väärtust globaalse keskkonna juhtimises, rahvusvahelises kaubanduses, riigirajamises ja ümberkorraldamises ning humanitaarabi andmises. ÜRO esindustel tuleb mängida äärmiselt vajalikku rolli tulevail aastail vaesunud riikide aitamises Aafrikas jm ammutamaks globaliseerumisest laiemat efekti.
    © Project Syndicate
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
USA tööstussektori tellimused jäid augustis juuli tasemele
USA tööstussektori tellimused jäid augustis sisuliselt juuli tasemele, peale juulis toimunud langust, mis viitab nõudluse jahenemisele, vahendab Wall Street Journal.
USA tööstussektori tellimused jäid augustis sisuliselt juuli tasemele, peale juulis toimunud langust, mis viitab nõudluse jahenemisele, vahendab Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.