Kuulates või lugedes Joakim Heleniuse taoliste inimeste arvamusi, meenub tahes-tahtmata sotsialismiajastu, mil parema suhtlemise eesmärgil venestati paljud väikerahvad. Nende keeled muutusid olematuks (nimetagem näiteks vaid Kalmõkkia ja kalmõkid). Tsiviliseeritud maailm loeb seda praegu genotsiidiks.
Saime nüüd kümme aastat poolenisti vabamalt olla, kui sedakorda lääne, s.o Brüsseli ajuhiiglased (või hoopis ajukääbused?) hakkavad siin sedasama poliitikat ajama. Ja eks meil leidub ikka selliseid, kes on nõus kõik maha parseldama oma hetkekuulsuse ja money nimel.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.