• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 15.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus tarkvara korraldab ekspedeerimist

IK Speditor Grupi (IKSP) transpordi koordinaatori Paavo Kollomi sõnul sai programmi loomise idee alguse 2000. a. suvel, mil firma hakkas tundma huvi uue kaasaegse ekspedeerimisprogrammi vastu. IKSPsse saabus hulk demosid ja presentatsioone, kuid ükski pakutavatest polnud sobiv. ?Need, mis meile saadeti, ei võimaldanud näiteks hallata korraga auto-, lennu- ja meretransporti, konsolideerida saadetisi,? selgitas Kollom. Seega hakati mõtlema oma programmi loomisest. Tööülesande kaardistamine algas novembris 2000 ja 2001. a kevadsuvel alustati esimeste moodulite programmeerimise ja testimisega IKSP keskserveris, kust seda hetkel kasutavad firma kolm Tallinna bürood ja ka Läti tütarfirma.
Hetkel saab programmi vaid eestikeelsena, kuid kevadel kavatsetakse Kollomi sõnul keelevalikut inglise keele võrra suurendada. Siis saab seda IKSP kontoris Lätis ja ka mujal piiri taga kasutada või müüa, samuti sobib see firmadesse, kus põhiosa töötajaid on venekeelsed, selgitas Kollom.
Kevade jooksul hakkab X-SPED ka firma kirjavahetust haldama: väljaminevad kirjad kirjutatakse programmi aknas ja on ühtselt süstematiseeritud ja kujundatud, samuti seotud vedude, tellimuste või sündmustega.
Programm loodi MS SQL keeles ja võimaldab töötada suurte andmebaaside ning paljude kasutajatega. Tarkvara ülesehitus põhineb ekspedeerija loogilisele tööprotsessile: klient ? hinnapäring ? hinnapakkumine ? tellimus ? tellimus vedajale ? tellimuste konsolideerimine ? transpordiarve väljastamine. ?Veel lisasime sellele firma dokumendi- ja sündmuste registri, mida saab vajadusel tellimustega seostada,? kirjeldas Kollom. Programmile saab juurde panna võimaluse sisestada hinnapäringuid firma koduleheküljelt ja kauba liikumise jälgimise mooduli koos võimalusega sisestada andmeid triipkoodi skännerilt.
Müüki paisatakse X-SPED järgmisel nädalal ja iga soovija saab lasta koostada täpselt sellise programmi nagu tema vajadused nõuavad. ?Meie pakume müügiks põhja, mille muudab kasutaja vajadustele vastavaks tarkvarafirma, sellest sõltuvalt pole programmil ka kindlat hinda,? lisas Kollom.
tarkvara valiku määrab tegevusalaILLIMAR PAUL
Maers Logistics Eesti AS direktor
Enamus rahvusvahelisi kontserne on kohalikes kontoreis sisse seadnud oma püsiühendused koos globaalselt kasutatava tarkvaraga, mis muuhulgas välistab topelt andmesisestamiste kaudu tekkida võivad vead ja võimaldab saadetiste liikumist vähemal või rohkemal määral jälgida.
Peamiselt kasutatakse erinevat tarkvara konsolideerimise, veo-, ladustamis- ja deklarandi-, ja tollimaakleri- ning tolliteenuste puhul.
Sellised süsteemid suhtlevad vabalt raamatupidamisprogrammidega ning neile on võimalik lisada erinevaid mooduleid (näiteks laod). On olemas erinevate dokumentide väljastamise vormid ning ükskord sisestatud andmeid kasutatakse korduvalt. Oma loogikalt ja funktsionaalsuselt sarnanevad ka keerukamad programmid sageli MS Access või SQL andmebaasidele, millede kõrgtasemeline kasutamisoskus võib muuta Eesti mastaapides ekspedeerimisfirma jaoks lisatarkvara omandamise ebavajalikuks.
Eesti ekspedeerijad investeerivad tarkvarasse eelkõige seetõttu, et ise ei olda nii tugevad IT vallas, et kogu süsteem koos kõigi vajalike import-eksport moodulitega kasvõi Access?is üles ehitada.
Erinevate veoliikide ekspedeerimisel on veel omakorda erinõudeid tarkvarale. Kui näiteks osakoormate veol konteineritega piisab süsteemi ajakohastamisest hiljemalt 48 tunni jooksul, pole lennuvedude puhul nende kiiruse tõttu sellise tarkvaraga midagi peale hakata.
Tarkvara omandamisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu sellele, milliste teiste tarkvaradega peab see olema integreeritav.
Enimlevinud kohalik programm on EXPED. Algselt kirjutatud FoxPro?s, mis sai hiljem koos täiustustega toodud Windows?i keskkonda. EXPED?i näol on tegemist konsolideerimise ja vedude korraldamise andmebaasiga, mis väljastab arveid, tellimusi, korraldusi, hinnapakkumisi ja omab laialdast statistilist funktsionaalsust. See omab kahte kasutuskeelt: eesti ja inglise. Automaatne ostu- ja müügiarvete ning laekumiste eksport-import raamatupidamisprogrammi(st).
Paljud ettevõtted kasutavad oma põhitegevuse baasprogrammina kohalikke raamatupidamisprogramme (Hansa Raama, Hansa Financial, Merit, SAFI jt)
Nõuded tarkvaralahendustele määratlevad tänapäeval ekspedeerijad koos oma klientidega. Eesmärgiga minna üle ühisele tarkvarale ja andmebaasidele, kus klient ostab teenusepakkujalt lisaks muule ka serveriruumi ja sellega seonduvat, või sisestab teenusepakkuja andmed otse kliendi tarkvarasse selleks talle eraldatud Intraneti-ühenduse kaudu. Kumba pidi asi toimib sõltub tavaliselt sellest, kes on suurem.
Fakt on, et tulevikus konkureerivad omavahel mitte enam autod, laod või laevad, vaid logistikafirmade tarkvaralahendused. Samas aitavad investeeringud tarkvarasse alandada kulusid, ent siinkohal tasub alati enne arvutada, kas Eesti mastaapide juures tasub süsteem end ära. Sageli on inimesed odavamad kui kallid välismaised programmid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele