Genialistid on seltskondlik eksperiment, mille (kelle) peaeesmärgiks näib olevat pakkuda lõbu. Eelkõige iseendale. Ja seejärel neile, kes nakatuvad ansambli mängust lõbuga. Tõsidusest on asi kaugel.
?Armastus? on nende teine plaat. Sellise suurusjärgu hitte nagu ?Naine? või ?Helena Wanje?, mida oleks hea kaasa laulda, siit ei leia. Kuigi just selles, et tudengitüdrukud lava ees või ühikas voodi peal hüppavad ning Ivar Põllule tausta laulavad, peitub Genialistide ainuomane müügiargument.
Tuntuimad laulud ?Tee lahti rasta aknad? ja ?Armastus? on küll toredad, kuid pisut liiga uimased. Seevastu nutikas ?Pojale? võiks kõige enam olla järglaseks loole ?Naine?.
Genialistide laulusõnad maitsevad seda magusamalt, mida rohkem neid kuulata. Neis peituv sõnum on hoolimata konkreetse lüürika autorist genialistlikult spetsiifiline ja naiivselt intellektuaalne. Võlu peitub lihtsuses.
Kõige enam häirib Genialistide juures aga muusikaline primitiivsus. Mitme laulu meloodiad (?Tervis?) ei ole originaalsemad heliredelist. Seda hämmastavam, et album on plaadistatud Soomes, kus ometi peaksid nupukeerajad eristama päris muusikat ja naljamuusikat.
Kõige tüünem ja läbimõeldum pala on nätsu moodi veniv ja lõhnav plaadi avalugu ?Olen sul peos?, mis õigustab end ka muusikaliselt.
Nii nagu Singer Vinger oli palju võlgu ?laulda mitteoskavale? Hardi Volmerile, on Genialistidel sama lugu Ivar Põlluga. Ta on sama vähe laulja kui Volmer, kuid bändi liidrina isegi karismaatilisem.
Singer Vinger ja Genialistid on võrreldavad ka sõnumi edastamise viisi tõttu. Seejuures tuleb arvestada ansamblite erinevat esinemisaega ja -ruumi ning nendega kaasnevaid nõudmisi. Kui aga Genialistid pisut tõsisemad oleksid, mäletataks ka neid 15 aasta pärast.
Autor: Mart Normet
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.