Eilsel linnavolikogu istungil vastu võetud Tallinna linna 2002. aasta eelarvet kommenteerides ütles volikogu juht Maret Maripuu, et see on realistlik.
Eelarve maht on 4, 522 miljardit krooni. Laenu plaanitakse võtta 395 miljonit krooni.
'Mul on siiralt hea meel, et me suutsime täna vastu võtta tallinlase jaoks nii tähtsa dokumendi. Nüüd on võimalik linna objektidel, kuhu on planeeritud remondi- või ehitustöid alustada riigihangete korraldamise ja reaalse töö planeerimisega,' ütles linnavolikogu esimees Maret Maripuu. 'Eriti rõõmustav on eelarve menetlemise käigus näitas uus koalitsioon üles erakordselt head koostöövõimet ja distsipliini.'
Linnaeelarve läbis volikogus kolm lugemist. Nende käigus suurenes eelarve maht täiendavate tulude arvelt ligi 27,4 miljoni võrra, sealhulgas suurendati laenusummat 60 000 krooni.
'Eelarvevaidluste märksõnadeks kujunesid kokkuhoid ja kärpimine. Kuid isegi pärast kärpeid ei ole lõpptulemus säästu- ega seisakuaja eelarve. Eelmise aasta investeeringute maht oli enneolematult kõrge, kuid sel aastal tõuseb see veel 18%. Koolide ja lasteaedade remondirahad kasvavad aga veel kiiremas tempos elik rohkem kui poolteist korda,' jätkas Maripuu.
Menetluse käigus esitasid fraktsioonid parandusettepanekuid. Teisele lugemisele esitati 155 ja kolmandale 35 parandusettepanekut.
Palju vasturääkivusi tekitasid Isamaaliidu fraktsiooni poolt esitatud muudatused. Teisele lugemisele esitas fraktsioon ettepanekud, mis oleksid suurendanud eelarvet 114,5 miljoni võrra, lisaks veel isamaaliitlaste Vello Loki ja Jaana Padriku eraldi esitatud muudatused. Põhiliseks katteallikaks nägid nad ette laenu suurendamist.
Kolmanda lugemise eel tuldi aga välja üheks parandusettepanekuks vormistatud muudatusega, mis kokkuvõttes oleks vähendanud linnavalitsuse poolt esitatud eelarvet 200 miljoni võrra.
'Selline käitumine jääb arusaamatuks ja viitab paremal juhul mängurlusele kui mitte pahatahtlikkusele takistada iga hinna eest eelarve vastuvõtmist,' ütles volikogu esimees. 'Nii kogenud poliitikutelt, kes on korduvalt väitnud, et nende tegevuse eesmärgiks on linlaste ja linna hea käekäik, oleksin ma küll oodanud märksa professionaalsemat suhtumist, ' lisas Maret Maripuu.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.