Elektri hinnatõus pressi all

1. aprilliks määratud rohkem ligi 22protsendilise elektrienergia hinnatõusu vähendamine võib osutuda reaalseks, ütles eile Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo. Eesti Energia vaatab Käo sõnul märtsiks läbi elektrienergia hinnaarvutused, sest ettevõtte finantstingimused muutusid pärast elektrijaamade erastamise luhtumist.

?Hinna langetamise täpsetest protsentidest ei saa enne arvutuste tegemist rääkida,? selgitas Käo. ?Kuid aprilliks määratud elektrienergia hinnatõusu muutmine pole lihtsalt fantaasia.?

Elektri hinnatõus võiks väheneda poole võrra, ulatudes maksimaalselt 12 protsendini, sest põlevkivi on viimase aasta jooksul tuntavalt odavnenud, ütles Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov.

Samuti kohustab energiaseadus müüma elektrit kinnitatud hinnaga, mida saab muuta üksnes kuuekuulise etteteatamisega, rääkis Kasepalu. ?Kuid ma usun, et inspektsioon ei hakkaks Eesti Energiale turja, kui ettevõte asuks elektrit alates 1. aprillist müüma kinnitatud hinnast odavamalt,? lausus ta.

Juba määratud hinnatõusu on võimalik korrektselt muuta üksnes riigikogu poolt seadust parandades, kuid isegi mitte valitsuse määrusega, lisas Kasepalu.

Eesti Energia juhatus püsib seisukohal, et kavandatud hinnatõus on praegusel kujul möödapääsmatu, mistõttu ei soovi kommenteerida sellest erinevaid arvamusi, ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Erki Peegel.

Hinnatõusu pidurdamiseks tuleb elektrijaamad Jostovi sõnul Eesti Energialt ära võtta ja moodustada nendest koos põlevkivikaevandustega uus ühtne tootmiskontsern Eesti Põlevkivi Energeetika. ?Hinna läbipaistvaks muutmiseks tuleb elektrienergia tootmine, jaotus ja müük teineteisest eraldada,? rääkis Jostov. ?Eesti Energia tahab hoida kõike ühes katlas, et siis oleks sogases vees lihtsam kala püüda.?

Kui elektrijaamade tootluseks planeerida NRG poolt määratud 12 protsendi asemel 5 protsenti, võiks 1. aprillist kavandatavat hinnatõusu vähendada 10 protsendi võrra, lausus Jostov. ?Samal ajal oleks võimalik teha jaamade renoveerimiseks vajalikud investeeringud,? kinnitas ta. Kuna põlevkivi moodustab elektri tootmiskuludest poole, tuleksid elektrijaamad Jostovi väitel toime 40sendise tootjahinnaga kilovatt-tunnilt. Energiaturu inspektsiooni poolt 1. aprilliks kinnitatud hinnatõus nägi NRG äriplaani alusel ette 47sendise tootjahinna.

Eesti Põlevkivi oma raudtee käivitamise järel mullu augustis alanes põlevkivi maksumus 141 kroonini. Põlevkiviraudtee transpordihind väheneb, sest raudtee ehitamiseks tehtud investeeringud on tagasi teenitud, selgitas Jostov.

Kuna Narva Elektrijaamade koosseisu kuuluvasse Balti elektrijaama veab põlevkivi endiselt Eesti Raudtee, kujuneb põlevkivitonni hinnaks elektrijaamadele keskmiselt 134,4 krooni. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi, mis maksab alates aprillist 18,34 senti.