Täna Tallinnas esitletud Visa kiibiga krediitkaart küsib sellega maksmisel PIN-koodi, kui tegemist on väikse summaga ning terminal võrku ei ühendu, vahendab EPL Online.
Kui ostusumma on suur, siis autoriseeritakse kaart üle võrgu ja ilma PIN-koodita.
Apollo raamatupoes demonstreeris Eesti esimest kiipkaardimakset VISA Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni president Anne Cobb. Maksmiseks oli kohale toodud spetsiaalne terminal, mis loeb nii kiip- kui magnetkaarte. Kiibiga Visa-kaardi pistis müüja terminali küljel olevasse pilusse ning mõne aja pärast trükkis terminal välja maksekviitungi. PIN-koodi terminal ei küsinud.
Ometigi kinnitas Hansapank Eesti peadirektor Andres Liinat hilisemal pressibriifingul, et kui kaart ära kaotada, ei saa võõras inimene sellega makseid sooritada, sest ta ei tea PIN-koodi. ?Maksmiseks läheb ka PINi vaja,? kinnitas Liinat. Apollo raamatupoe müüja aga selgitas Eesti Päevaleht Online?ile, et kui terminali poodi paigaldati, ütles paigaldaja, et terminal vahel küsib ja vahel ei küsi PIN-koodi. ?Ma olin valmis juba terminali ümber keerama, kui proua maksis, et ta saaks PINi sisestada, kuid terminal ütles ?Eemalda kaart? ja trükkis kviitungi,? rääkis müüja.
Kui kaart aga PIN-koodi küsib, siis kulub maksmisel rohkem aega, sest lisaks PINi sisestamisele tuleb kviitungile ikkagi allkiri anda.
Visa Balti regiooni mäned?er Pjotr Szczepaniak ütles hiljem, et PIN-koodi päringu üle otsustab kaardi välja andnud pank. 'Kui tegemist on väikse tehinguga, siis ei lähe terminal üldse võrku, vaid teeb tehingu mõne sekundiga, tuvastades kaardi ja selle omaniku PIN-koodiga, kui summa on suur, siis autoriseeritakse tehing üle võrgu,' selgitas Szczepaniak. 'Kaardi väljastanud pank otsustab, milline summa on suur ja milline väike, ning on erinevad limiidid näiteks hotelli reserveeringutele, auto rentimiseks ja nii edasi.'
Szczepaniak lausus, et presenteeritud kiipkaardimakse tehti ilma PIN-koodita seetõttu, et taheti näidata lihtsamat varianti maksmisest ning sooviti olla 100 protsenti kindel, et kõik õnnestub.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.