Rahvastikuteadlane Kalev Katus väidab, et üle saja miljoni krooni maksma läinud 2000. aasta rahvaloendus on suuresti ebaõnnestunud ning tulemuste analüüs ja avaldamine liiga kaua veninud, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Suure tõenäosusega toimus 2000. aasta rahvaloenduse ajal alaloendus,? ütles Eesti demograafiainstituudi juht Kalev Katus. ?Pakun, et loendamata inimeste protsent on viis, kuid see on vaid pakkumine ? selle aasta lõpuks suudan üsna täpselt öelda, kui palju inimesi jäi tegelikult lugemata.? Viis protsenti oleks üle 65 000 inimese. Rahvaloenduse andmeil elas 2000. aastal Eestis 1,365 miljonit inimest, 1989. aastal oli elanike arv 1,57 miljonit.
Rahvaloenduse korraldanud statistikaameti direktori Rein Veetõusme sõnul ei olnud kindlasti alaloendust ning viga ehk loendamata inimeste hulk on vaid 2-2,5 protsenti. ?Loomulikult on igal loendusel viga, aga veast väljapoole jääv rahvaarvu vähenemine on loogiliselt põhjendatav,? lausus Veetõusme.
Statistikaameti juht tõdes samas, et 60 000 inimese suurune vahe pole hästi seletatav, kuid tema hinnangul võib vigane olla välismaal töötavate inimeste arv, ametlikud andmed nende kohta puuduvad. ?Kui loendustulemusi uskuda, siis Eesti rahvaarvu vähenemine viimase kümne aasta jooksul oli suurem kui kõigi Stalini repressioonide ajal kokku ? see on isegi suurem kui Bosnias, sõjapiirkonnas,? rääkis Katus. ?Väljaränne Eestist ei ole tegelikult olnud nii suur, kui seda 1990. aastate alguse statistika näitas, sest algandmed olid erinevad.?
Veetõusme sõnul ei olnud hoopis 1989. aasta rahvaloendus eriti täpne. ?Katuse mõte on huvitav, sest see baseerub eelmisel loendusel, aga ka temal pole täpseid andmeid eelmise loenduse kohta,? rääkis Veetõusme. ?Väidan, et 2000. aasta rahvaloendus andis kõige võimalikumalt täpsed andmed Eesti elanikkonna paiknemise, koosseisu ja kõige muu kohta.? Ka Katus tõdes, et 1989. aasta loendus oli ilmselt vigane, arvestades selle toimumise segast aega.
Katuse sõnul on kahe loenduse andmete vahe nii suur, et tuleb tunnistada, kas oli vale viimane loendus või kõik andmed, mis viimase kümne aasta jooksul rahvastiku kohta statistikas kokku pandud. ?Igal juhul on üks pool vale ja see valmistab tõsist peavalu,? ütles Katus. ?Loendusandmetes on praegu samasugune lihe nagu lätlastel Turaida lossi juures.?
Katus heitis ette ka liigset venitamist loendusandmete kokkuvõtmisel ja avalikustamisel. ?Nüüd on lõpuks kaks osa ilmunud, aga neid peaks tulem kuus kuni kaheksa.?
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.