Üle 65 000 isiku võis jääda loendamata

?Suure tõenäosusega toimus 2000. aasta rahvaloenduse ajal alaloendus,? ütles Eesti demograafiainstituudi juht Kalev Katus. ?Pakun, et loendamata inimeste protsent on viis, kuid see on vaid pakkumine ? selle aasta lõpuks suudan üsna täpselt öelda, kui palju inimesi jäi tegelikult lugemata.? Viis protsenti oleks üle 65 000 inimese. Rahvaloenduse andmeil elas 2000. aastal Eestis 1,365 miljonit inimest, 1989. aastal oli elanike arv 1,57 miljonit.

Rahvaloenduse korraldanud statistikaameti direktori Rein Veetõusme sõnul ei olnud kindlasti alaloendust ning viga ehk loendamata inimeste hulk on vaid 2-2,5 protsenti. ?Loomulikult on igal loendusel viga, aga veast väljapoole jääv rahvaarvu vähenemine on loogiliselt põhjendatav,? lausus Veetõusme.

Statistikaameti juht tõdes samas, et 60 000 inimese suurune vahe pole hästi seletatav, kuid tema hinnangul võib vigane olla välismaal töötavate inimeste arv, ametlikud andmed nende kohta puuduvad. ?Kui loendustulemusi uskuda, siis Eesti rahvaarvu vähenemine viimase kümne aasta jooksul oli suurem kui kõigi Stalini repressioonide ajal kokku ? see on isegi suurem kui Bosnias, sõjapiirkonnas,? rääkis Katus. ?Väljaränne Eestist ei ole tegelikult olnud nii suur, kui seda 1990. aastate alguse statistika näitas, sest algandmed olid erinevad.?