• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,28%39 463,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,96
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,28%39 463,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,96
  • 20.02.02, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP seminar: Töötuskindlustusmakset ei maksta kõikidelt summadelt

?Töötuskindlustusmakset ei maksta sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate summade pealt,? ütles Eva Metsaots Äripäeva seminaril.
Töötuskindlusmakse objektidena nimetas Metsaots töötajale töö- või teenistuslepingu alusel rahas makstud palka ja muid tasusid, avalikule teenistujale makstud palka ja muid tasusid ning füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasusid, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud FIEna.
Kindlustatu makse määr on vahemikus 0,5 kuni 2%, aastal 2002 on see 1%, tööandja makse määr on vahemikus 0,25 kuni 1%, 2002. aastal 0,5%. Eeltoodud piires kehtestab Vabariigi Valitsus iga-aastase maksemäära hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks.
Makse määra suurendamiseks aasta keskel võib töötukassa nõukogu teha valitsusele ettepaneku juhul, kui töötukassa sihtfondide vahendite ebapiisavuse korral tuleb kasutusele võtta reservfond. ?Makse määra vähendada aasta kestel ei saa,? lausus Metsaots.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele