Kurikuulus Venemaa kompanii tuleb Eestisse

?Siburil on väga palju tooret,? märkis üks Viru Aromaatika endistest juhtidest.

Teisalt kujuneks Eesti skandaalidega kuulsaks saanud Siburi jaoks hüppelauaks Läände. Vestlustest Viru Aromaatika endiste töötajatega selgus, et Läände saaks müüa umbes 70 toodangust, näiteks benseenist ja tolueenist.

Naftakeemiaettevõtte eelmine omanik Viru Keemia Grupp (VKG) teatas, et müüs tehase majandusraskuste tõttu, kuna keemia maailmaturu madalseisu tõttu tootis tehas mullu ligi 40 miljonit krooni kahjumit.

?Uutel omanikel on rohkem kogemusi tooraine hanke- ja toodangu müügiturgudel. Hea uudis on see, et kõik Viru Aromaatika töötajad säilitavad töökoha,? kommenteeris VKG juhatuse esimees Janek Parkman ettevõtte müüki Transiiditoele.

See pealtnäha mittemidagiütlev, ühegi töötajata, kuid kusagilt 25 miljoni kroonise kapitali hankinud osaühing ostis Viru Keemia Grupilt Viru Aromaatika ära. Seejärel nimetas sümboolse nimega Transiiditugi ehk Siburi sillapea ettevõtte ümber Novotrade Investiks.

Nii Transiiditoe kui Novotrade Investi juhid on omakorda juhatuste, nõukogude ja muude viiside kaudu tihedalt seotud Tartus asetseva kütuse hulgimüügifirmaga G.S.G. Oil ning viimase haruettevõttega G.S.G. Bunkering.

G.S.G. sai ajakirjanduse kaudu laiemalt tuntuks seoses 49 ASi Favora omandamisega ärimees Aivo Pärnalt, samuti metalliäriga. Viimastel aastatel on süvenenud lahkhelid G.S.G. metalli- ja kütuseharu vahel, ehkki lahku ei ole kaks sõsarettevõtet teineteisest löönud.

G.S.G.-st viivad niidid edasi Siburi, märkis üks firma anonüümsust palunud juhtidest. G.S.G.-d iseloomustab äärmine suletus, kõik tema juhid on hõivatud pideva asjaajamisega ning ei leia mahti kommentaare jagada. Ettevõtte peamine hing Aleksandr Sustsov ja tema kaaslased Andrei Kozlovski jt kõiki suuremaid Eesti kütusefirmasid ühendavasse Õliühingusse ei kuulu ja kohalik avalik arvamus neid suurt ei huvita.