Kurikuulus Venemaa kompanii tuleb Eestisse

Venemaa üks suuremaid naftatööstusi Sibur aitaks Viru Aromaatikal leida ühelt poolt uusi turge ja lahendaks toormeküsimuse.

Toormepuudus on Viru Aromaatikat kummitanud juba nõukogude ajast peale. Pärast selle mininaftakeemiakombinaadi rajamist Eestisse 60. aastatel hakkasid Vene tehased ise benseeni ja tolueeni ümber töötlema.

Lõplikult katkes toormega varustamine 90ndate lõpus ning Viru Aromaatika oli sunnitud naftatoormelt üle minema koksikeemiast pärineva benseeni ümbertöötlemisele.

?Siburil on väga palju tooret,? märkis üks Viru Aromaatika endistest juhtidest.

Teisalt kujuneks Eesti skandaalidega kuulsaks saanud Siburi jaoks hüppelauaks Läände. Vestlustest Viru Aromaatika endiste töötajatega selgus, et Läände saaks müüa umbes 70 toodangust, näiteks benseenist ja tolueenist.

Naftakeemiaettevõtte eelmine omanik Viru Keemia Grupp (VKG) teatas, et müüs tehase majandusraskuste tõttu, kuna keemia maailmaturu madalseisu tõttu tootis tehas mullu ligi 40 miljonit krooni kahjumit.

?Uutel omanikel on rohkem kogemusi tooraine hanke- ja toodangu müügiturgudel. Hea uudis on see, et kõik Viru Aromaatika töötajad säilitavad töökoha,? kommenteeris VKG juhatuse esimees Janek Parkman ettevõtte müüki Transiiditoele.

See pealtnäha mittemidagiütlev, ühegi töötajata, kuid kusagilt 25 miljoni kroonise kapitali hankinud osaühing ostis Viru Keemia Grupilt Viru Aromaatika ära. Seejärel nimetas sümboolse nimega Transiiditugi ehk Siburi sillapea ettevõtte ümber Novotrade Investiks.

Nii Transiiditoe kui Novotrade Investi juhid on omakorda juhatuste, nõukogude ja muude viiside kaudu tihedalt seotud Tartus asetseva kütuse hulgimüügifirmaga G.S.G. Oil ning viimase haruettevõttega G.S.G. Bunkering.

G.S.G. sai ajakirjanduse kaudu laiemalt tuntuks seoses 49 ASi Favora omandamisega ärimees Aivo Pärnalt, samuti metalliäriga. Viimastel aastatel on süvenenud lahkhelid G.S.G. metalli- ja kütuseharu vahel, ehkki lahku ei ole kaks sõsarettevõtet teineteisest löönud.

G.S.G.-st viivad niidid edasi Siburi, märkis üks firma anonüümsust palunud juhtidest. G.S.G.-d iseloomustab äärmine suletus, kõik tema juhid on hõivatud pideva asjaajamisega ning ei leia mahti kommentaare jagada. Ettevõtte peamine hing Aleksandr Sustsov ja tema kaaslased Andrei Kozlovski jt kõiki suuremaid Eesti kütusefirmasid ühendavasse Õliühingusse ei kuulu ja kohalik avalik arvamus neid suurt ei huvita.

Nende uue tehase Viru Aromaatika põhilist toodangut, benseeni ja tolueeni kasutatakse kunstkiu ja söödakonservantide, aga ka madalama oktaanarvuga bensiinist kõrgema oktaanarvuga bensiini kokkusegamiseks. Ettevõtte sulgemine, mis ühelt poolt oleks kaotanud autojuhtide ohuallika tehase abil kütusesegamise kaudu, jätnuks teisalt tööta sadakond inimest.

Ettevõtte ühe peamise juhina jätkab Viru Aromaatikas tööd Juri Rõbakov. Ta ei leidnud hõivatuse tõttu mahti ettevõtte tulevikust rääkida. Ida-Virumaal on Rõbakov tuntud kui üks kunagise kütuse-, praeguse puiduärimehe, tuntud Eesti vene ettevõtja Nikolai Jugantsovi äripartneritest.

Naftakeemia asjatundjate väitel asuvad Viru Aromaatikas Eesti kõige täiuslikumad naftatöötlemisseadmed. Nendega on muu hulgas võimalik madalama aktsiisiga kütteõlist tolliterminalis juurdesegatavat värvi maha võtta ning muuta seda nn diislikütuseks. Mullu novembris tutvus Viru Aromaatika 2001. aasta raamatupidamisega maksuamet, kes ei leidnud sel midagi taunimisväärset.

1999-2000 tegeles ettevõte enda omanike kütusefirmade Eriõli Kommertsi jt varustamisega kütusekomponentidega, turule paisati miljoneid liitreid nn võltskütust. Näiteks suvises bensiinis 95 sisaldus tegelikku, n-ö päristehases toodetud bensiini 95 ühel juhul vaid 9, ülejäänu oli MTBE, toorbensiin ja tolueen.

Uued omanikud G.S.G.-st on riigiametnikele, täpsemalt tarbijakaitsele seoses kütuse kvaliteediga vahele jäänud mullu ühel korral, juunis.

Sibur on ajakirjanduses tuntuks saanud seoses juhtide vahistamisega tänavu jaanuaris. Venemaa lehtede kaudu on nad saanud sama tuntud tegelasteks kui Viru Aromaatika eelmiste peremeeste, VKG juhid meie ajakirjanduses.

Siburi juhte kahtlustavad Venemaa võimud Gazpromi vara riisumises suures ulatuses ning soovis Gazpromi enamusaktsiad vaikselt Siburile ärastada.

2000. aastal nimetati Sibur Venemaal kõige dünaamilisemalt arenevaks eksportööriks. Siburil on õnnestunud suures osas oma hoole alla võtta ka Valgevene naftatööstus.

Viru Aromaatika 2000. aasta netokäive oli 248 miljonit ja kasum 7,5 miljonit krooni. 2001. aastal oli ettevõtte käive 77,6 miljonit ja kahjum 39,8 miljonit krooni.