13.03.02, 15:01

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Homme kinnitatakse Venemaa valitsuses WTOsse astumise tingimused

Homme korrigeerib Venemaa valitsus tingimused, millega ollakse nõus astuma Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOsse, kirjutab Vedomosti oma juhtkirjas.

Ülar Lauk

Lobbistidele on saabunud kõige kuumemad ajad: pannakse paika baastingimused, mille järgi hakkab majandus töötama pärast astumist WTOsse.

Põllumehed soovivad kaitsetolle ja subsiidiume, kindlustajad ei soovi lubada turule välismaalasi, auto- ja lennukitööstus soovib keelutolle. Impordibarjääride eest võitlevad keemikud ja mööblitootjad.

Vedomosti on seisukohal, et enamus piiranguid ja barjääre mõjuvad halvasti rahvuslikule majandusele. See ei koosne ju kaugeltki vaid tootjatest, kes tõrjutakse importijate poolt turult välja. On veel tarbijad, kes soovivad odavamaid ja paremaid kaupu ning teenuseid. GAZi ja AvtoVazi näidetel on mõistetav, et rahvuvahelise konkurentsi puudumine võimaldab neil saada kasumit ilma kauba kvaliteedi tõstmiseta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

WTO oleks mõttetu organisatsioon, kui võidutseks vabakaubandus. Seda segab starditingimuste ebavõrdsus, võrdne konkurents on kasulik tugevatele, nõrgad otsivad protektsiooni. Tasakaalu tootjate ja tarbijate vahel otsib iga riik ise. WTO on protektsionistlik internatsionaal, mis aitab seda tasakaalu leida rahvusvahelisel tasemel.

Põllumajandust ei ähvarda, vastupidiselt üldlevinud arvamusele, WTOsse astumine millegagi. Praegu toetab riik põllumehi nõrgalt, Euroopa Liit kulutab selleks umbes 90 mld dollarit aastas. Venemaa keskmised imporditariifid on 14-15% maksimaalselt lubatud 37% juures.

Väga kahjulikud on piirangud finantssektoris. Kindlustusturg on Venemaal nõrgalt arenenud. See turg vajab kapitali, mitte piiranguid. Pangasektorit Keskpank enam praktiliselt konkurentsi eest ei kaitse, aga massilist välismaalaste tulekut pole märgata. Börsile on võimalik et vajalikud piirangud takistamaks vene aktsiatega kauplemise viimist välismaale. Telekommunikatsiooni kompaniides kapitali piiranguid ei tasuks samuti teha: sektor vajab investeeringuid.

Piiranguid ja subsiidiume tuleb kasutada vaid kaubandusläbirääkimistel kui vahendit saavutada partnerriikidelt sümmeetrilisi järeleandmisi vene ekspordile: tekstiilile, mineraalväetistele, metallidele.

<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2002/03/13-47-01.html>

Ülar Lauk

Seotud lood

19.06.25, 06:47

Auto liising ja omamine on retro: 7 põhjust, miks vanad harjumused ära ei tasu

Enimloetud

Uudised

18.06.25, 03:00

Suure kodusõja lõpp: Bermanid ostsid BLRT Grupi tülikalt häälekad aktsionärid odavalt välja

Uudised

17.06.25, 15:54

Tühjaks veetud firma nõuab konkurendilt ja ekstöötajatelt üle 16 miljoni

Uudised

18.06.25, 08:14

Riigikohtuni vaielnud Pärnumaa vedaja vajub pankrotti

“Me ei saanud pangaga kaubale”

Börsiuudised

18.06.25, 11:56

Hispaania kinnisvara tootlusest unistavat investorit kollitab uus regulatsioon

Uudised

17.06.25, 14:36

“See on surnuks menetletud planeering.” Stockmanni ristmiku krundid ootasid 20 aastat

Saated

18.06.25, 05:25

Täna võib diisel kallineda 14 senti ja bensiin 8 senti liitri kohta

Viimased uudised

Saated

19.06.25, 12:14

Kui AI õpetab, siis milleks veel koolitaja?

Börsiuudised

19.06.25, 12:06

Admirals lõpetas Priit Rohumaa töö nõukogus

Sisuturundus

19.06.25, 12:00

B2B turundus pole Exceli tabel: miks tunne loeb ka ärisuhtluses

Börsiuudised

19.06.25, 11:48

Jaapani firmad lahkuvad Tokyo börsilt rekordkiirusel

Börsiuudised

19.06.25, 11:36

2 kasvuaktsiat, mida osta ning hoida

Saated

19.06.25, 11:20

Luubi all: kuidas sassis suhetega omanikud viimaks diilini jõudsid

Arvamused

19.06.25, 10:51

Jalgpalliajakirjanik: just selles Pohlaku trikk seisnebki

Saated

19.06.25, 10:39

Ivo Suursoo jagab viit sammu, mis teevad ITst äri kasvumootori

Eerik Heldna ning Elmar Vaher Harju maakohtus.

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

Aivar Pohlak on suure osa oma jalgpallilise tegevuse ajast olnud reaktsiooniline ehk kinnine, muutustele vastu seisev, koostööd vältiv, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.

Jalgpalliajakirjanik: just selles Pohlaku trikk seisnebki

180° by Matthias Diether säilitas kaks Michelini tärni.

Michelini valikusse lisandus Eestist hulk restorane

Endised politseijuhid jäid ka teist korda õigeks

Viie aastaga on brutopalk suurenenud 50 protsendi jagu, korter uusarenduses aga üle 70 protsendi.

Swedbanki ökonomist avaldab, kui kõrget palka peab teenima Tallinnas korteri ostmiseks

Naftausku Warren Buffetti käes on Occidental Petroliumi korporatsioonist juba ligi 28%.

Vanameistri ostunimekirjas pesitseb huvitav naftahiiglane

“Kuna tollisõja makromõjude avaldumiseni läheb mitu kuud, sõltub lähiajal turu optimism eelkõige kaubanduslepetega seotud uudisvoost,” kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Delfi sporditoimetuse juhil pole kahtlustki, et Aivar Pohlak võidab valimised.

Spordiajakirjanik: Pohlak võidab, aga asi võib selguda kohtus

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Auto liising ja omamine on retro: 7 põhjust, miks vanad harjumused ära ei tasu

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Andres Viisemanni (pildil keskel) sõnul nimetab mitu LHV konkurenti endiselt osa oma fonde aktiivseteks, kuid ainsaks põhjuseks peab ta seda, et sellega küsitakse tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.

Andres Viisemann paiskab teravaid kriitikanooli Luminori pihta

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Föderaalreservi juhatuse esimees Jerome Powell.

USA keskpank jättis baasintressimäära muutmata

Kui investor Cathy Wood ostis mõningaid aktsiaid fondi juurde, siis tegi ta hiljuti ka mõned müügid, mille hulgas oli ka populaarne tehisintellektiaktsia.

Kolm aktsiat, mida tuntud fondijuht börsilt kokku ostab

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 28 p 17 t
Toimumiskoht:
Tallinn