5000 Eesti ettevõtet on teadmatuses

Veidi üle 9 kuu on jäänud tähtajani ? 31. detsembrini, millal peab olema lõppenud viimane suurem reform äriseadustiku rakendamisel Eestis. Senini on räägitud peamiselt ühest aspektist ? aktsiate kohustuslikust registreerimisest Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis. Avalikkust on ebapiisavalt informeeritud reformi teistest eesmärkidest ja reformiga kaasnevatest vajalikest muudatustest ettevõtete toimimises. Vesteldes ettevõtjatega on selgunud, et reformi idee ongi jäänud suurele osale neist ebaselgeks.

Reformi eesmärgi sõnastas väga selgelt justiitsminister Märt Rask Äripäeva seminaril 10. mail 2001. Raski kinnitusel peab Eestis aktsiaseltsist saama ?suurettevõtetele, eeskätt börsiettevõtetele mõeldud ettevõtlusvorm?. Vastavate õigusaktide mõtte järgi peab enamik Eestis registreeritud aktsiaseltse veel selle aasta jooksul end ümber kujundama osaühinguks ning väiksem osa aktsiaseltse registreerima oma aktsiad EVKs. Tänase artikli eesmärgiks ongi teadvustada firmade juhtidele, et on viimane aega hakata tegutsema selle nimel, et jõuda õigeaegselt oma aktsiaselts ümber kujundada osaühinguks.

Eestis oli Krediidiinfo andmetel 2002. aasta märtsi alguseks registreeritud ca 7000 tegutsevat aktsiaseltsi. Nendest umbes 2600 aktsiakapital oli 400 000 krooni ning umbes 2100 aktsiakapitali suurus jäi vahemikku 400 001 kuni 1 000 000 krooni. Kui siia veel juurde liita firmad, kus aktsiakapital on küll suurem, kuid aktsionäride arv väike ning maha arvutada firmad, kes on oma aktsiad registreerinud EVKs, siis saamegi umbes 4500?5000 firma suuruse grupi, kes peaks aasta lõpuni jääva aja jooksul ettevõtte ümber kujundama osaühinguks.

Protsess iseenesest ei ole väga keeruline ega aegavõttev. Kui aga kõik 5000 firmat asuvad probleemiga tegelema alles aasta viimastel kuudel, siis võivad äriregistritesse tekkida järjekorrad ja ümberkujundamist ei jõuta tähtaegselt registrisse kanda.

Viimasel ajal on Krediidiinfost küsitud, kas osaühing ettevõtlusvormina võib mõjuda kuidagi negatiivselt ettevõtte krediidireitingule. Vastus on vaid üks ? ettevõtte maksevõime näitajaid ja krediidirei-tingut ei mõjuta, kas ettevõtlusvormiks on aktsiaselts või osaühing. Mõlemal juhul on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, kus aktsionär/osanik ei vastuta isikliku varaga seltsi kohustuste eest. Vastutus piirdub aktsia- või osakapitali paigutatud investeeringuga. Seega planeerides selle aasta aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorda, tasub ilmselt mõelda, et lülitada sinna üks lisapunkt ettevõtte ümberkujundamise kohta osaühinguks.

Autor: Veiko Meos