Eesti kasu tax-free kaubandusest

On raske hinnata laevadel toimuva maksuvaba kaubanduse kasu Eesti majandusele, kui see majandus toimib nii HÄSTI, et meid võidakse kutsuda sõbralike Euroopa riikide perre. Tundub, et praegune majandusedu on saabunud justkui iseenesest. Ilmselt tajume teatud muutuste (näiteks laevadel maksuvaba kaubanduse lõpetamine) mõju alles pärast nende toimumist.

Proovin leida need valdkonnad, mida maksuvaba kaubanduse olemasolu puudutab. Tänu laevaühendusele on kauba ja inimeste liikumine Eesti ja Soome vahel väga hõlbus. Suvisel kõrghooajal väljub Helsingisse laev üle 20 korra päevas. Enamik Eestisse saabuvaid turiste tuleb tänapäeval laevadega. Laevadelt saabuvad turistid sadama kaudu peamiselt Tallinnasse, kuid on juba alanud ka väljaspool pealinna asuva Eesti avastamine. Sadama- ja veeteedetasud on riigieelarvele üks kindel sissetulekuallikas.

Eestisse jõudes hakkab turist kasutama erinevaid teenuseid ning jätab siia suuri rahasummasid, alustades taksodest ja bussidest kuni ooperi ja teatrietendusteni välja. Leidub suhteliselt vähe teenuseid, mida turistid Eestis ei kasuta. Rääkimata muidugi kaubandusest, mis ilmselt peab ennast ära tasuma, sest Tallinnasse kerkib kaubanduskeskusi nagu seeni.

On toodud erinevaid arve, kuid selge on, et turistide poolt kasutatav transport ning ka muu teenindussfäär annab tööd kümnetele tuhandetele Eesti inimestele. Riigieelarvesse laekuvate maksude hulk sõltub ju töötajate sissetulekutest. Juhul kui turistide jaoks muutuvad Eestisse saabumise tingimused kehvemaks kui praegu, siis toob see kaasa ka muudatused eelnimetatud valdkondades.

Laevad sõidavad Läänemerel praegu ja jätkavad sõitmist ka siis, kui Eesti kuulub ELi. Küsimus on ainult, missugustel liinidel laevad sõidavad ning mitmed neist siis ka Tallinna külastavad.

Autor: Andres Hunt