WTO uus juht näeb Venemaad peatse liikmena

?Olen ettevaatlikult optimistlik, et Venemaa võib liitumiskutse saada juba 2003. aasta sügisel Mehhikos toimuval WTO kaubandusministrite kohtumisel,? ütles endine Tai kaubandus- ja asepeaminister dr Supachai Panitchpakdi Stockholmis hotellis Grand Eesti ajakirjanikuga maha istudes. ?Mingeid erandeid ega üleminekuaegu ei tule, erinevalt teistest alles maailmaorganisatsiooni liikmelisust taotlevatest riikidest on Venemaa suuteline WTO reegleid kohe rakendama.?

Vaikse tämbri ja akadeemilise olekuga Supachai küsis topelttollide kohta ise paar küsimust vastu. Paistis, et see oli tema jaoks esimene konkreetne fakt Eesti kohta teada saada.

Supachail, kes enne sügisel Mike Moore?ilt peasekretäri koha ülevõtmist oli sel nädalal tutvumisringsõidul Skandinaavias, tuli kohtumistel korduvalt vastata, et WTO kõnelustel ?on pall Venemaa väravas?. See tähendab, et organisatsioon on omalt poolt valmis, eelkõige on olemas tugev toetus USA-lt. Nüüd on Venemaa mure kiirendada juriidilisi reforme ja erastamist ning turgude avamist finants- ja sideteenuste alal ning piirata põllumajanduse toetamist, et asjad edasi liiguks.

?Venemaa juhtkonna valmisolekus ma ei kahtle,? ütles Supachai. President Vladimir Putin on seadnud eesmärgiks olla liitumiseks valmis 2003. aastaks. Probleemiks on laiem avalikkus, kelle teavitamisega pole Venemaa juhtkond kuigivõrd tegelenud. Seda erinevalt värskelt liikmeks saanud Hiinast, mis on WTOd igal tasemel propageerinud ning rakendanud ettevalmistused kaubandusorganisatsiooniga ühinemiseks aastal 1978 käivitunud majandusreformide tempo hoidmiseks.

Kiire liitumine on paljus Venemaa enese huvides, sest siis saab riik osa võtta mullu käivitatud uuest vabakaubanduskõneluste voorust. WTO uus juht tahab vooru lõpule viia kolme aastaga ehk aastaks 2005. Kui Venemaa alles siis liituks, oleks uued kaubandusreeglid kokku lepitud ning Venemaal jääks üle vaid olukorraga kohaneda.

?See argument on Venemaale praegu tugev tagant lükkav jõud,? ütles Supachai.

Mullu Kataris Dohas käivitatud vabakaubanduskõneluste voor on mitmeti eriline. Esimest korda on fookus arengumaadel, mis on pikka aega olnud WTOs enamuses, kuid seni vaevalt otsuseid mõjutava jõuna arvesse läinud. Seni toimunud kaheksast vabakaubanduskõneluste voorust on kasu lõiganud peamiselt arenenud riigid.

?Minu eesmärk WTO juhina on hea seista selle eest, et globaliseerumisest võidaksid nii tööstusriigid kui arengumaad,? ütles Supachai, kes teeb ajalugu sellega, et on esimene arengumaa esindaja WTO juhi kohal. See peaks andma WTO-le õige näo kui organisatsioonist, mis kuulub kogu globaalsele kogukonnale, ega pole ainuüksi ?rikaste riikide käepikendus,? jätkas ta.

Graafikus püsimiseks ? viimane nn Uruguay voor venis vaatamata headele kavatsustele kolme aasta asemel kaheksale ? tahab Supachai 80 Doha vooru küsimustest lahendada 2004. aasta keskpaigaks. Selleks tuleb kõige raskemate valdkondadega, nagu põllumajandus ja dumpinguvastased meetmed, alustada kohe. Küsimusele, mis annab alust arvata, et seekord asjad kiiremini lähevad, vastab dr Supachai, et tegemist on juba nii vanade ja pikka aega üleval olnud teemadega, et poliitikutel on tagumine aeg asjad ära otsustada.

Supachai ei taha käest lasta seda koostöövajaduse tunnet, mis tekkis pärast 11. septembri terrorirünnakuid ning lõi eeldused uue kõnelustevooru käivitamiseks Dohas. Sellepärast tahab ta riike tagant kiirustada ning kordab igal võimalusel, et aega ei ole kaotada. Enne aga kui saab edasi liikuda uutesse valdkondadesse, tuleb järele aidata arenguriigid, kellest paljud pole veel mõistnud varasemates voorudes kokkulepitu tähendust. Üks uue peasekretäri prioriteet on tehniline abi arenguriikidele, mis aitaks neil kaubandust rakendada laiemalt riikliku arengu teenistusse.

Stockholmi kaubanduskõrgkoolis loengut pidades näitas Supachai end hillitsetud akadeemiku asemel osava esinejana, kelle tekst oli pikitud otseste ja ilustamata väljaütlemistega. Kriitikat sai Euroopa riikide silmakirjalikkus, kes andsid küll vaba juurdepääsu oma turul maailma vaeseimatele riikidele, kelle osa maailmakaubanduses on vaid 0,4, kuid jätsid lepingu alt välja riisi, suhkru ja banaanid. Ehk need artiklid, mis on arenguriikidele elutähtsad on. Seegi otsus, mis midagi ei maksa, võttis aastaid. Samuti sai võtta ärimeeste kitsarinnalisus, kes ei näe ravimifirmade patente kaitstes selle taga arenguriikide hädasid haigusepideemiatega.

Enda kohta ütles Supachai, et on kolleegide hulgas ?valge vares?, kellel pole traditsioonist kaubanduskõneleja ettevalmistust, vaid hoopis mitu teaduskraadi ökonoomika alalt. Nii ei ole tema kallak kontsessioonide kauplemine, vaid avaram pilt, kus ta näeb kaubanduses eelkõige instrumenti inimeste elujärje parandamiseks, mitte survevahendit teatud nõudmiste või standardite läbisurumiseks. Näiteks boikoteerides riikide kaupu, kus kasutatakse laste tööjõudu, võidakse hoopis ära lõigata võimalused olukorra paranemiseks. Pealegi pole need küsimused WTO rida, vaid nendega tegelevad pädevamad organisatsioonid ? kas või rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO.

WTO ei peaks nii palju ressursse kulutama ka kaubandustülide lahendamiseks, mille arv kasvab sedamööda, kuidas rahvusvahelisse kaubandussüsteemi lisandub uusi valdkondi ja uusi riike. ?WTO esmane ülesanne on tegeleda läbirääkimistega riikidevahelise kaubanduse liberaliseerimiseks,? ütles Supachai.