Seif tagab hingerahu

Enne seifi ostmist tasub mõelda, milleks seda vaja on, kui palju võivad seifidega seotud vajadused kasvada ning kui palju ollakse seifi eest nõus maksma. Üldjuhul jagunevad seifid järgmiselt: tulekindlad ja/või murdvarguskindlad seifid, deposiitseifid ja dataseifid ehk andmekandjate laekad.

Murdvarguskindlad seifid on mõeldud kaitsmaks raha või väärisesemeid murdvarguse korral. Murdvargusklassid jagunevad vastavalt euroklassidele: N klass ehk Grade 0 ja sealt edasi murdvargusklass Grade I; II, III, IV, V mida suurem number seda kõrgem murdvargusklass ja turvalisem seif.

Tulekindlad seifid kaitsevad dokumente tule eest, kuid sellises seifis tõuseb temperatuur 100 kraadini, mis rikub disketid ja filminegatiivid, seetõttu tuleks ikkagi osta seifi ka eraldi databoks.

Deposiitseifid on sellised, kuhu raha lastakse spetsiaalsest pilust sisse ilma ust avamata. Raha võtab välja autoriseeritud isik, kellel on võti või kes teab koodi. Sellised seifid on näiteks levinud bensiinijaamades.

Infotehnoloogia arenguga on väga populaarseks saanud nn dataseifid, kus kaitstakse disketi ja CD peal olevaid andmeid, lisaks tulele näiteks ka magnetkiirguse eest. Andmekandjate laegas ehk dataseif on märksa odavam kui seif, kuid pakub täielikku kaitset kuni 1000kraadise kuumuse eest. Samas pole selline laegas varguskindel ning enamasti kasutatakse andmekandjate laegast siiski seifi lisavarustusena.

Kodukasutajale sobib rohkem seifi eelkäija, tavaliselt alla 5000 krooni maksev tulekindel raudkapp. Raudkapp on võrreldes korraliku seifiga hinnaklassilt odavam, kuid võimaldab väärtuslikke esemeid ja dokumente siiski turvaliselt säilitada. Turvalisuse tõstmiseks võiks raudkapi kinnitada seina või põranda külge.

Eraldi müüakse ka majade ehitamisel seina sisse paigaldavaid seife, mida on lihtsam varjata ja mis on kokkuvõttes turvalisemad. Seejuures on oluline muidugi kinnitada seif korralikult seina sisse. Samas tuleb arvestada ka mõningate oluliste pisiasjadega: näiteks kui soovitakse seinaseifis hoida raha ja väärtpabereid, siis tuleks seif paigaldada nii, et tulekahju kustutamiseks kasutatud vesi ei satuks seifi sisemusse. Nii pole näiteks keldripõrand seifi paigutamiseks sobiv koht.

Kui sobiv seif on välja valitud, tasub kindlasti kontrollida selle turvalisust. AS Intera projektijuhi Meelis Kassi sõnul tasub seifi muretsemisele kindlasti jälgida tule- ja/või murdvargussertifikaadi olemasolu. ?Ilma sertifikaadita seifi mingisugusest nurgatagusest kohast osta pole mõtet, sest see toode küll turvalisust ei taga,? kinnitas ta.

Rahalisest poolest tasub testitud(korraliku) tulekindla ja murdvarguskindla seifi muretsemisel arvestada vähemalt 20.000 krooniga. Hinna määravad kolm asja: seifi suurus, selle vastupidavus ehk murdvargusklass ja luku tüüp. Lihtsamate tulekindlate seifide (ütleks raudkappide) hinnad algavad 3000 kroonist.

Seifi valikul ei tasu ka unustada, et korralik seif kaalub palju, vähemalt paarsada kilo ning seifil ei tohiks all olla ka rattaid. Ratastega, kuid ankurdamata seifi on murdvargal äärmiselt lihtne sobivasse kohta varjule nihutada.

Samas on selge, et ükski seif ei ole 100 protsenti sissemurdmiskindel ning selles asuvate esemete või dokumentide juurde pääsemine on vaid aja küsimus. Odavama seifi saab lahti mõne minutiga, keerulisematega võib minna tunde ja isegi päevi. Ostes tuleks seetõttu arvestada, kui reaalne on teatavat liiki kuritöö ohvriks sattumine. Seega tuleks kodustes oludest pöörata ehk rohkem tähelepanu seifide tulekindlusele