Keskpank näeb tollisõja kõrval riske ka kinnisvaras
Elamuarenduse finantseerimisel on ohjad enda kätte võtnud Eesti kapitalil pangad, mille turuosa ärikinnisvara laenude turul on viie aastaga kahekordistunud, seisab keskpanga finantsstabiilsuse ülevaates.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul pole põhjust veel pankadele kehtestatud kapitalipuhvri nõudeid leevendada.
Foto: Andras Kralla
Kui kaubandus- ja kontoripindade arenduseks väljastavad laenu nii Rootsi päritolu suurpangad kui ka teised Eestis tegutsevad pangad, siis eluasemete arendamise finantseerimisel on keskne roll kolmel pangal, kelle kinnisvara- ja ehitussektori laenuportfell on suhteliselt suur — LHV Group, Bigbank ja Coop Pank.
Võitluses klientide pärast saatis keskmise suurusega panku selline edu, et Bigbank ja Coop Pank said nüüd süsteemse tähtsusega pankadeks ning peavad hakkama rohkem raha kõrvale panema.
Laenuga raskustesse sattunud ettevõtteid on Eestis vähe ning laenu võetakse vaatamata raskele ajale palju, ent intressid söövad järjest suurema osa ärisektori kasumist.
Pankade kasumite üle arutades tuleks küsida, kas need toetavad finantsstabiilsust ja majanduse rahastamise jätkusuutlikkust, kirjutab Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga blogis.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.