Avalikkust vältiv mõjukas suurärimees Margus Linnamäe liigutab oma kontserni MM Grupp ainuosaluse Liechtensteini Vürstiriigis registreeritud fondi nimega M&A Foundation.

- Kääbusriigi Liechtensteini foundation’ eid ehk fonde kasutavad rikkad, et kaitsta väga privaatselt oma vara ja planeerida pärandit. Pildil Liechtensteinis asuv Gutenbergi loss.
- Foto: Reuters/Scanpix
Kontserni kuulub ka Virumaa Teataja omanikfirma Postimees Grupp.
Šveitsi ja Austria vahel Alpides paiknev 40 000 elanikuga kääbusriik on koduks paljudele usaldusfondidele ja finantsasutustele, mis lõikavad kasu riigi madalatest maksudest ja diskreetsusest.
Rikkad kolivad oma kapitali maksuparadiisina tuntud Liechtensteini peamiselt seetõttu, et seal on lihtsam oma pärandit planeerida ja vara kaitsta.
Äripäevaga rääkinud ekspertide sõnul on Linnamäe Liechtensteini-suunalise liigutuse taga tõenäoliselt mingi oma loogika, sest Eesti jõukad kasutavad kääbusriiki harva. Näiteks Luksemburg on üritanud olla sõbralik keskkond investeerimisfondidele, Monaco aktiivse tulu teenijatele, Malta fookus on eralennukitel, kuid Liechtenstein on loonud kuvandit perefondidele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Virumaa Teataja suuromanik Margus Linnamäe ettevõte ostis RMK-lt Lääne-Virumaal riigimaa kasutusõiguse, et rajada tuulepark.
Eesti kõige jõukamate ettevõtjate hulgas on mitu sellist, kes ajakirjanduse vahendusel avalikkusega üldse ei suhtle, ent ainult osa puhul neist on säärane vaikimine ühiskonna suhtes ebaõiglane, arutlesid ajakirjanikud raadiosaates „Äripäev eetris“.
Edetabelis 17 ettevõtjat
Oleg Grossi vara väärtus kasvas aastaga 40 miljoni euro võrra, selgub värskest Äripäeva Rikaste TOP 500 edetetabelist. See summa on võrreldav Grossi Viljandisse plaanitava uue spaakeskuse ehitamiseks tehtava investeeringuga.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.