?Tegemist on innovatiivse ja vajaliku projektiga, mille tulemusena mitte ainult ei hoita kokku kulusid ülikallis tervishoiu süsteemis, vaid suureneb ka patsientide endi elukvaliteet. Nagu kõikide uudsete ideedega, on ka selle puhul kõige raskemaks ülesandeks idee tutvustamine ja selgitamine,? lausus Reinsalu.
?Kui esimene etapp oli esimese prototüübi tootmine, siis teisel etapil valmivad 250 seadet, mis vastavad standarditele ja on sertifitseeritud ja uuringud toimuvad viies riigis,? ütles Reinsalu.
?Kolmas etapp algab järgmise aasta alguses, kui alustatakse turundus- ja müügitegevust, peale mida võiksid patsiendid seadmeid oma arsti käest saada. Seadme kasutamise eest tasub arve tervisekindlustusfirma.?
Reinsalu lisas, et kui patsient, haigla võiperearstikeskus tahab seadmed välja osta, siis sellisel juhul on teenuse hind madalam.
?Kõige tõenäolisem mudel on siiski seadmete rentimine koos teenustasuga,? ütles ta.
Projekt alfas mullu jaanuaris ja kestab järgmise aasta augustini. Projekti maksumus on Ardo Reinsalu sõnul on 32 miljonit krooni, millest 16 miljonit krooni eraldas Euroopa Komisjon ja 6,7 miljonit krooni eraldab Eesti Tehnoloogiaagentuur.
?Ülejäänud on omafinantseering,? rääkis Reinsalu. ?Hetkel on projekti raames investeeritud umbes 15 miljonit krooni.?
Samal teemal loe <#Äripäevast=http://www.aripaev.ee/1897/uud_uudidx_189721.html>.