Impordi ülekaal võib viia sundjahutuseni

Normaaleksport (eksport, milles pole arvesse võetud taasväljavedu pärast töötlemist ja väljavedu töötlemiseks) suurenes 8. Kaubanduspuudujääk ja sellega kaasnev jooksevkonto puudujääk on suur ohusignaal, mistõttu võib keskpank hakata piirama eratarbimist, ütles Trigon Capitali analüütik Toomas Reisenbuk.

Ta ütles, et kui jooksevkonto puudujääk jätkuvalt kasvab, või keskpank hakata tarvitusele võtma vastumeetmeid. Eesti valuutakomitee süsteemi puhul saab keskpank teha kitsendusi pankade laenutegevusele, näiteks suurendada kohustuslike reservide mahtu. See tähendab, et pangad peavad senisest enam raha hoidma kas keskpangas või kontodel välismaal.

Reisenbuk ütles, et esimeses kvartalis oli jooksevkonto puudujääk 13?14 sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See on sama tase, mis 1997. aastal, mil räägiti majanduse ülekuumenemisest. 1997. aasta lõpus hakkas keskpank tegema pankade laenutegevusele kitsendusi.

Reisenbuk ütles, et jooksevkonto defitsiiti võib põhjendada ekspordi langusega, aga kuna import kasvab kiiremini, siis on põhjuseks eratarbimise tugev kasv. Eratarbimist toidab omakorda pankade laenumahtude kasv ja konkurents.

Reisenbuki sõnul on jätkusuutlik jooksevkonto defitsiidi tase 5?6 SKTst. Selle osa raha väljavoolust suudavad alla neelata riiki saabuvad välisinvesteeringud.

Reisenbuk ütles, et kestva üle 10 jooksevkonto defitsiidi puhul SKTst reageerivad finantsturud negatiivselt. 1997. aastal hakkasid välisfondid Eestist raha välja tõmbama ja laenuintressid kerkisid.

Riigi maksebilansi jooksevkonto hõlmab peamiselt kaupade ja teenuste eest saadavat või väljaminevat raha. Viimastel kuudel on jooksevkonto teenuste osa püsinud samal tasemel, kaupade osas on suurenenud puudujääk.

Eesti Pank ei pea aprilli väliskaubanduse puudujäägi suurust ohuks, sest pangal puuduvad olulised detailandmed.