Suure firma raudne juht

Balti Laevaremonditehas on vene ettevõte, sinna pole midagi parata. Rõhuv enamus töötajaist kõneleb vene keelt. Juudi rahvusest Berman nende seas. See, et ta pole kõigi nende aastate jooksul eesti keelt selgeks õppinud, ongi tema suuremaid puudusi. Ja ega inglise keelgi mehel kiita ole. ?Ehk oleks tulnud Eesti iseseisvumisel aeg pooleks aastaks maha võtta, et õppida,? kahetseb ta tagantjärele. Aga töö surus takka ja nii see jäi. 13 tundi päevas ilma ühegi puhkepäevata ? nii tuli algul rabada.

Nüüd Berman enam nädalavahetusel tööl ei käi ja õhtutigi saab seitsmeks koju, sest ülejäänud juhtkond on tubli ja asjad laabuvad. BLRTst kui vene ettevõttest rääkides palub selle juht mitte unustada, et tegu on ühega vähestest Eesti suurtest ettevõtetest, mis põhineb puhtalt Eesti kapitalil, millest Bermanile kuulub umbkaudu 20 protsenti. Vaatamata sellele, et ettevõte teenib iga aasta kopsaka kasumi, pole dividende seni makstud, sest kogu raha on läinud arengusse.

Viimase aja saavutuseks peab Berman kaks aastat ettevalmistatud ja lõpuks sel aastal teoks saanud läbimurret Soome turule. Viking Line?iga on sündimas pikem koostöö. Pärast mõningate takistuste ületamist on siin nüüd remondis juba kolmas Soome jäämurdja. Tegu on Soome riigi tellimusega.

Bermani sõnul võib laevaremondis ja -ehituses võita erinevaid konkursse, kuid kõige tähtsam on, kui välisfirma hakkab sind oma kodusadamaks pidama. Aasta tagasi hakkas BLRT tegelema transiidiga ja pakkuma stividoriteenust. Alla on kirjutatud kaheaastane leping Inglise firmaga RIX Line, mille omanikud on Eestis saadud teenusega väga rahul ja nimetavad juba BLRT sadamat oma kodusadamaks, räägib Berman uhkusenoodiga hääles. Iga-aastase hoolduse saavad siin pea kõik Tallinn-Helsingi liinil kurseerivad reisilaevad.

?Kliendile on tähtis usaldusväärsus ja stabiilsus, mis on isegi hinnast olulisemad näitajad,? räägib Berman. Olulisem kui miski muu on ettevõtte reputatsioon. Seda sõna nimetab ta jutuajamise jooksul mitu korda. Tehasel on hea reputatsioon, seda näitavad kasvõi peaministrite järjestikused külaskäigud tehasesse ja hunnik vastuvõttude kutseid peadirektori laual. Ainult presidendi aastapäeva-vastuvõtule pole teda veel kutsutud, tõdeb teenekas tööstusjuht teatud kahetsusega. Mis sest, et tegu on mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi ühe suurema ettevõtte juhiga, kelle alluvuses töötab 3600 inimest.

Berman valutab südant selle pärast, et kõik töötajad ei mõista veel ettevõtte maine tähtsust. Ta avaldab kahetsust sellegi üle, et mõni kõrge riigimees näib BLRT võimsust kartvat, pidades seda monopoliks. ?See on väga kahetsusväärne ja pealiskaudne suhtumine, sest võitleme iga laeva pärast, mis meile remonti tuleb,? selgitab ta ja lisab: ?Soomes võib Turu laevatehast samuti monopolistiks pidada, aga seal ei lange keegi selle pärast minestusse?. Pealegi moodustab laevaremont täna BLRT tegevusest vaid poole ja näiteks metallkonstruktsioonide toodang läheb sada protsenti läände. Samas toob Berman näite, kuidas riikliku monopoli Eesti Energia tõttu pidi BLRT Grupp hakkama ise elektrijaamu ehitama.

Ta ei mõista ka riiklikul tasemel olnud vastuseisu võõrtööjõu sissetoomisele. Seetõttu läks tehasel vett vedama üks suur Itaalia tellimus. Eestis lihtsalt ei ole suurtellimuse puhuks vajaliku ettevalmistusega töölisi võtta. Nüüd on olukord õnneks lahenenud ja näiteks Viking Line?i laeva käis remontimas 48 töölist Venemaalt. ?Nad tulid, tegid oma töö ja läksid tagasi ning midagi hullu ei juhtunud,? räägib Berman.

Berman räägib uhkusega selles, kuidas tehas on viimase kümne aasta jooksul muutunud. Territoorium asfalteeritud, kaid ja tsehhid korda tehtud. Kõige viimasena sai tänapäevase väljanägemise kontor. Mitte nii nagu Klaipeda tehases, kus juhtkonnal olid suurepärased kabinetid, mujal aga 60ndate aastate tase, toob Berman näite. Nüüd seisab BLRT juhtkonna ees ülesanne ka seal töötajaile normaalsed töötingimused luua.