Linnuliha sisseveokeeld paneb lihatööstused raskesse olukorda

Teisipäeval OIE (Office International des Epizooties) kinnituse saanud Newcastle?i haigus katkestab linnuliha impordi Taanist 12 kuuks. Linnuliha pole Taanist Eestisse vedada lastud alates 16. juulist, mil Eesti veterinaar- ja toiduamet sai teate Newcastle?i haiguse ehk lindude aasia katku kahtluse kohta.

Selle aasta esimese kuue kuuga toodi Taanist Eestisse 4373 tonni linnuliha ja subprodukte ligi 52 miljoni krooni väärtuses. Import Taanist moodustas kogu linnulihaimpordist 45. Veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse ning suuremate liha hulgimüüjate andmetel puudutab impordikeeld peamiselt neid lihatööstusi, mis kasutavad vorsti toorainena linnulihamassi.

Talleggi juhatuse esimees Kalvar Kase ütleb, et ettevõte tõi Taanist umbes poole sisseveetavast toorainest, kuid kogu Talleggi kasutatavat toorainet silmas pidades pole importtooraine osakaal kuigi suur. ?Ma ei usu, et midagi juhtumas on,? kinnitab Kase.

Taanist tulnud tooraine asemel hakkab Tallegg kasutama Prantsusmaalt, Belgiast, Soomest või Rootsist pärit linnuliha. ?Meie jaoks ei ole see mingi probleem, kontaktid ja pakkumised on meil olemas.? Kase mainib, et tarnijate vahetamine ei vii Talleggi toodete hinna kasvule, kuna linnuliha hinnad on ületootmise tõttu Euroopa Liidus kõikjal madalad. Artikli valmimise ajal ettevõtte vorstitootmine seisab.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm mainib, et ei näe võimalust lihatoodete hinna tõusuks. ?Olulist muutust Rakvere Lihakombinaadile impordikeeld kaasa ei too,? ütleb Horm. ?Kasutame linnuliha toormena vähe, põhitooraine on sea- ja veiseliha.?

?Ega äritegevus ei jää kunagi seisma,? ütleb Eesti Lihaliidu tegevdirektor Peeter Grigorjev. ?Kui eelmisel aastal ilmnesid hullu lehma tõve ning suu- ja sõrataudi juhud, siis orienteerusid lihatööstused kiiresti ümber.? Reeglina kasutavad tööstusettevõtted mitmeid allhankijaid, et riske hajutada ning veidi rohkem kui pool linnulihast toodi Eestisse muudest riikidest. ?Drastilist hinnatõusu ei ole ette näha, võib-olla ajutist,? täpsustab Grigorjev.

Wõro Kommertsi turundusjuht Silver Ambus räägib, et ettevõte asendas Taanist toodud kanaliha Soome päritolu sealihaga, mis on esimesest vaid veidi kallim. ?Plaan oli nagunii kanaliha sealihaga asendada,? ütleb Ambus ja põhjendab ettevõtte valikuid aasta alguses puhkenud lihasõja ning kanalihamassi maine halvenemisega.

Toodete hinda takistab Ambuse sõnul tõstmast kõva konkurents vorstitootjate vahel ja oht sattuda surnud ringi. ?Kes tõstavad hinda, neil väheneb käive ja mahuefekt kaob ära. See tähendab, et kasum väheneb.?

Newcastle?i haigus võib tappa kogu nakatunud linnukarja.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Matti Nautras märgib, et Eestis diagnoositi Newcastle?i haigust viimati 1962. aastal. ?See on eriti ohtlik haigus, mis tekitab suurt majanduslikku kahju.?

Viiruse poolt põhjustatavat haigust kirjeldati esmakordselt 1926. aastal Jaava saarel, kust see levis kõikidesse maailmajagudesse. Nakkust kannavad haigete lindude väljahingatav õhk ja roe, munad, suled, hädatapetud lindude rümbad, lindlate sisseseade, allapanu, söödad ja joogivesi. Külmutatud lihakehas säilib viirus kaks aastat. Ventilatsiooni kaudu satub viirus väliskeskkonda ja kandub tuulega kuni 8 kilomeetrit haiguskoldest. Viirust kannavad edasi ka uluklinnud, närilised, hulkuvad koerad, rebased ja putukad.

Haigete lindude ravimine on keelatud, nakkuskolde ümber kehtestatakse karantiin, haiged linnud tapetakse ja põletatakse. Inimestele Newcastle?i haigus nakkav ei ole.