Trahvid kasvavad hüppeliselt

Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit ütles, et trahvimäärade suurenemisega seoses saavad järelevalveorganid rohkem võimu ning kindlasti muutub olukord kaubanduses paremaks. ?Eesmärk ei ole muidugi trahvimine iseenesest, vaid et asi saaks korda,? ütles Aruniit. ?Kuid on ettevõtjaid, kes ei ole siiani meie ettekirjutustest ja trahvidest välja teinud, ning nendele saab nüüd panna n-ö täie rauaga.?

Seni on tarbijakaitseameti trahvid ettevõtjatele Aruniidu sõnul olnud keskmiselt paari tuhande krooni ringis, trahvid füüsilisele isikule on alanud mõnesajast kroonist.

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Agnes Jürgens ütles, et kroonilised rikkujad hakkavad edaspidi kindlasti saama suuremaid trahve. ?Meie jaoks on uus ka see, et enam ei tee inspektorid trahvi kohapeal, vaid kõik hakkab käima läbi panga,? rääkis Jürgens. ?Seetõttu on ka inspektoritel psühholoogiliselt lihtsam trahve määrata, samas trahvi saanul jällegi on võimalus maksta trahv ära osade kaupa.?

Tarbijakaitseamet võib juriidilisest isikust rikkujale edaspidi senise kuni 10 000 krooni asemel määrata trahvi kuni 50 000 krooni. Tarbija petmise, näiteks toote alakaalumise eest võib petja saada trahvi kuni 30 000 krooni.

Samuti saab tarbijakaitseamet ettevõtjaid hakata trahvima reklaamiseaduse rikkumise eest, seni oli tarbijakaitseameti võimuses teha selle seaduse rikkujale vaid ettekirjutusi ning trahvi pidi määrama kohus. Nüüd võib eksitava, kõlvatu jmt reklaami eest saada ettevõtja trahvi samuti kuni 50 000 krooni.

Oluliselt karmistuvad karistused piraattarkvara kasutamise eest. Maksimaalne trahv, mille juriidiline isik võib saada piraattarkvara kasutamise või tootmise eest, ulatub 25 miljoni kroonini.

BSA Eesti Komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul on seni piraattarkvara kasutajatele määratud trahvid jäänud 50 000 ja 250 000 krooni vahele.

?Nüüd ei ole kohtunikule ette pandud enam trahvi alammäära, on ainult ülemmäär, mis tähendab aga, et ta võib määrata ka päris väikese trahvi,? rääkis Leppik.

Seni võis piraattarkvara kasutamise eest maksimaalselt karistada kuni poole miljoni krooni suuruse trahviga.

Keskkonnainspektsioon võib suurema trahviga karistada keskkonnarikkujaid, uudsena on inspektsioonil nüüd õigus määrata rahatrahvi ka juriidilisele isikule, varem määras juriidilisele isikule keskkonnarikkumise eest trahvi kohus. Keskmine keskkonnatrahvi suurus oli esimesel poolaastal 731 krooni.