Terviklik hindamine aitab firmat arendada

Juhtimise terviklik hindamine annab ülevaate kõigist tugevustest ja nõrkustest, mida tuleks arvestada arendustegevuste planeerimisel.

Euroopa Kvaliteediauhinna mudel loodi Euroopa organisatsioonide rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise abivahendiks. Mudeli põhialus on põhjusliku seose olemasolu juhtimise kvaliteedi ja pikaajalise äriedu vahel. Mudel kirjeldab juhtimises rakendatavaid süsteeme ja põhimõtteid ning tulemused kajastavad tegevuste mõõdetavaid tulemusi.

Kvaliteediauhinna mudel sobib diagnostikavahendiks juhtimise hindamisel ning raamistikuks organisatsiooni visiooni ja mõõdetavate tulevikueesmärkide määratlemisel.

Juhtkond peaks juhtimise arendamise vajalikkuses esmalt ise otsusele jõudma. Töötajate vallandunud loomingulist potentsiaali tuleks rakendada, sest vastasel korral on tõenäoliselt tagajärjeks pettumine ja uuenduslike ideede kadu.

Tegevuskavade realistlikkuse hindamiseks on otstarbekas ühendada enesehindamise põhjal tehtav organisatsiooni arendusplaan igapäevase tööplaaniga, mis võimaldab arendusideed katta vajalike ressurssidega.

Kiire osalejate arvamustele tuginev variant annab pealiskaudsema hinnangu. Sisulise juhtimise arendamise jaoks on otstarbekam valida optimaalne variant. Põhjalik variant sobib enesehindamise lihtsama variandi läbinutele, kes soovivad jätkata põhjalikuma arendustööga.

Enesehindamist võib läbi viia organisatsioonis tervikuna või näiteks ainult ühes osakonnas. Organisatsiooni juhtimise hindamisse võib kaasata näiteks ainult tippjuhid ja osakondade juhatajad, lisaks neile veel igast osakonnast 1?2 töötajat või kõik töötajad. Meeskonnatöö hõlbustamiseks võiks enesehindamisel optimaalne osalejate arv olla 15?25.

Enesehindamise läbiviimiseks kulub aega sõltuvalt meetodist mõni päev kuni mitu nädalat. Enesehindamise käigus hindavad sellesse kaasatud töötajad valitud metoodika alusel 1?2 päeva jooksul individuaalselt oma organisatsiooni juhtimise korrastatust seostatuna eesmärkide saavutamisega.

Hindamise lihtsustamiseks on soovitatav eelnevalt koostada kirjalik tulemusnäitajate kokkuvõte. Individuaalsete hinnangute alusel vormitakse konsensuskohtumisel grupi hinnang tugevustele ja arendamist vajavatele valdkondadele mudeli kriteeriumide lõikes ja organisatsiooni juhtimise tasemele 1000 punkti skaalal. Konsensushinnangu põhjal määratleb juhtkond prioriteedid ning koostab arendusplaani, milles kajastatakse seniste saavutuste kindlustamise ja arendamist vajavate valdkondade tugevdamisega seotud tegevused. Arendusplaani elluviimiseks koostatakse kalenderplaan ja määratakse vastutajad.

Enesehindamise olulisimaks tulemuseks on juhtimise arendamisele süsteemse aluse loomine kindla metoodika järgi ning kogu organisatsiooni motiveerimine kaasamise kaudu. Enesehindamist on otstarbekas korraldada vähemalt kord aastas enne strateegilise plaani uuendamist.

Organisatsioonide valmisolek enesehindamise meetodite rakendamiseks on erinev. Lisatud tabeli ja joonise abil peaks olema hõlpsam alustamiseks sobivat meetodit valida. Meetodeid võib ka omavahel kombineerida. Sobiv meetod peaks olema piisavalt lihtne esimese mõju saavutamiseks, kuid samas küllalt detailne sisuliste otsuste tegemiseks.

Autor: Terje Keerberg