Ametnik poeb saladuse taha

?Need summad pole mingi saladus,? ütleb põllumajandusminister Jaanus Marrandi. ?Kui seadus lubab, paneme kõik üles, minul pole mingit huvi neid nimekirju varjata.?

Andmekaitseinspektsiooni analüüsi ja arengu osakonna nõuniku Tiina Ilusa sõnul ei keela andmekaitse seadus nimede ja toetussummade avalikustamist, kui isikuid pole üheselt võimalik tuvastada. ?Samas võib asutus oma seadusega kuulutada absoluutselt kõik saladuseks, kui ta seda vajalikuks peab, meie ei saa kedagi kohustada andmeid avalikustama,? räägib Ilus. Viimast ?nippi? ongi toetussummade salastamisel kasutatud.

PRIA kaudu saavad toetust tuhanded põllumajandusettevõtjad kokku üle 300 miljoni krooni aastas.

Jätkuvalt varjab saladuseloor suures osas riigieelarvest rahastatud Eurovisiooni eelarve jagunemist. Palvele avalikustada eelarve, vastab ETV, et seda ei saa teha, sest nii on kokku lepitud lepingupartneritega. Kokku oli Eurovisiooni eelarve 120 miljonit krooni.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerki sõnul tuleb avaliku teabe seaduse mõttest mööda vingerdamist üsna sageli ette. ?Seaduse järgi peaks olema selge iga krooni kulutamine, mis tuleb riigi rahakotist, kuid ikka poetakse lepingute varju, mis ei lubavat mingit summat avalikustada,? nendib Tammerk, kes oli ka avaliku teabe seaduse töörühma liige. ?Tüüpiline on, et omavalitsus varjab erafirmaga sõlmitud lepingu mahtu, põhjendades seda ärisaladuse või muu sellisega. Mitmel juhul tekib sealjuures küsimus võimalikust korruptsioonist.?

Avaliku teabe seaduse üks autoreid Ivar Tallo üllatub, kuuldes salastamisjuhtumitest. ?Misasja? Kui sellised asjad on salastatud, siis on tegemist avaliku teabe seaduse rikkumisega,? sõnab ta. ?Riigieelarve kulutamine peab olema täiesti avalik, erandiks on ehk vaid riigi julgeolekuga seotud kulutused.?