Linuxilt alternatiivne lahendus kontorisse

Terminali-serveri süsteem tähendab põhimõtteliselt tervet kontorit hõlmavat terviklikku lahendust, mille puhul nii operatsioonisüsteem, kontoritarkvara kui näiteks raamatupidamisprogramm töötavad serveris. Igas töökohas on terminalarvuti, milleks on mõttekas kasutada tavalisi ilma kõvakettata arvuteid. Terminalarvutina saab kasutada nii kasutatud arvutit kui ka uut (aga odavat) komplekti. Hinnaklass jääks uue arvuti puhul alla 4000 krooni, kasutatud arvuti puhul piisab ka 3000 kroonist. Kindlasti ei nõua terminali-serveri süsteem seni kontoris olevate arvutite minema viskamist, vaid üldjuhul on ka neid võimalik konfigureerida terminalidena kasutamiseks.

Server on küll mõnevõrra kallim, ligikaudne maksumus võiks olla 15 000 krooni (üks server kuni kümne arvutiga terminali-serveri süsteemi jaoks). Katsetused on tõestanud, et olulist kiirusekasvu serveri hinda suurendades ei saavuta. Terminali-serveri süsteemi edukus peitub just ennekõike suurenenud töökindluses, kuna arvutites kasutatakse vähem liikuvaid (st kuluvaid) detaile. Haldamine on kiire ning lihtne ? tarkvarauuendusi tuleb teha vaid serverarvutis. Hooldus peab hõlmama kaughalduse teel tehtavaid tarkvarauuendusi, kliendi probleemide lahendamist telefoni teel ja kliendi juures. Alati on tark uurida, kes on kliendituge pakkuval ettevõttel teile lähim esindaja, kes saaks ja suudaks väiksemate probleemidega operatiivselt tegutseda. Kompleksset IT-teenust pakkuv ettevõte peaks reageerima kliendi probleemile kaheksa tunni jooksul.

Paljudel juhtudel tundub, et Linuxit ei kasutata, kuna inimesed kardavad Linuxit. Seda pole neile keegi õpetanud ja arvatakse, et Linuxi kasutamine on keeruline. Tegelikult piisab enamikule tavakasutajatele neljatunnisest ümberõppest, kus tehakse inimestele selgeks Linuxi eripärad enam levinud Windowsi operatsioonisüsteemiga võrreldes. Hea klienditugi tagab, et kõikvõimalikud küsimused ja probleemid lahendatakse operatiivselt. Töö efektiivsuse tagab ka see, et kontoritöötajad ei pea muretsema oma tööarvuti pärast. Tööandjal on võimalik saada lihtsalt ülevaade, millega töötajad tegelevad, ning võib kindel olla, et arvuteid kasutatakse vaid ettenähtud tööülesannete täitmiseks.

Tundlike andmete korral on soovitatav kasutada varukoopia serverit. Tänu sellele on alati võimalik taastada andmeid kiiresti ja peaaegu kadudeta ning seetõttu on see märksa mugavam lindiseadmetest ja teistest enam levinud tagavarakoopia seadmetest.

Ettevõtted, kellel on kontorid mitmes kohas, saavad ehitada võrgutunnelite abil ühtse turvalise võrgu ka eri kontorite vahel. Siis võib istuda teises kontoris suvalise arvuti taha, logida oma kasutajanimega sisse ning kasutada samasugust tarkvara ja ka oma dokumente, mis asetsevad ettevõtte peaserveris.

Kindlasti ei ole terminali-serveri süsteem lahendus kõikidele arvutiprobleemidele. Kui ettevõtte infosüsteem on valesti projekteeritud või arendatud ebajärjekindlalt, siis ei suuda ka terminali-serveri lahendus teie tööd ilma suurte ümberehitusteta produktiivsemaks muuta. Kuid töökindla, ent tavatarkvaralahendustele (Microsofti tooted) aeglaseks jääva riistvara või sagedaste riistvaraprobleemide (arvuti hangumine) korral võib terminali-serveri süsteem olla teile õigeks lahenduseks. Kindlasti on mõtet kaaluda asendamist ka siis, kui te töötate tundlike andmetega või kipuvad töötajad töö ajal tegelema kõrvaliste asjadega juba sellisel määral, et põhitööga võivad hakata tekkima probleemid.

Ei maksa usaldada esimest ja esmapilgul soodsat Linuxi pakkumist, sest pahatihti tuleb teenuse odavus kvaliteedi arvel. Ettevõttele ei ole kasulik maksta hoolduse eest vähem ning riskida, et hiljem tekib palju rohkem probleeme töö õigeaegse valmimise ja kokku jooksvate arvutitega.

Autor: Toomas Anijärv