Savenkov laiendab Põhjasadamat

Kui sadama laienemine teoks saab, siis kujuneb Paldiski üheks Eesti suuremaks transiidikeskuseks, mis teeniks muu hulgas Tjumeni Naftakompanii huve. Samas tõmbab peaaegu linna südamesse sirutuv sadam alla sealsete korterite hinnad.

Praegu ootab sadama laienemine keskkonnaekspertiisi valmimist. Siis peaks selguma, kui ränki kaubavooge Paldiski loodus ja linnaplaneering välja kannataks.

Keskkonnaekspertiisi, mis moodustab põhimõtteliselt osa detailplaneeringust, on sadama valitsejad tellinud ASist Tallmac. Firma arendusdirektori Rein Ratase kinnitusel lõpetavad nad keskkonnamõju hindamise novembri keskpaigaks.

Veebruariks peaks sadama detailplaneering koos keskkonnamõju hindamisega jõudma kinnitamiseks Paldiski volikokku.

Paldiski ekslinnapea, Põhjasadama ühe omaniku Igor Savenkovi äripartner Jaan Mölder lõi detailplaneeringu kinnitamiseks volikogus võimaluse, sest võitis kohalikud valimised. Möldri toetushääled uues volikogus pärinevad valimisliitu meenutavast ühendusest Rahva Valik Meie Kodu Paldiski Pakri.

Esimesena kirjutas Põhjasadama laiendamisest 22. märtsil kütuseuudiste agentuur Petroleum Argus.

Vene transiidifirma Tintrade kavatseb ära osta osa Paldiski Põhjasadamast, teatas portaal. Sadama laiendamisse kulutatavaks rahaks nimetas Petroleum Argus 20 miljonit dollarit ehk umbes 340 miljonit krooni.

Enne kui viinatööstur Savenkov pool aktsiatest Tintrade?ile müüs, kuulus terve sadam tõenäoliselt tema kontrollitavale Baltic Republic Investments Ltd-le. Viimane oli aktsiad omakorda ostnud Paldiski linnalt.

Vastse Paldiski linnavolikogu liikme Andrei Martõnjaki teatel ei salga sadama peremehed, et sadama laienemisest huvitub Tjumeni Naftakompanii. Samas on Põhjasadama ühe valitseja Igor Savenkovi ärihuvid samuti seotud kütusefirmadega, Saurix Petroleumi ja Infast Oiliga.

Andrei Martõnjak lisas, et jääb volikogus opositsiooni, üritamaks kaitsta linnaelanike huve seoses sadama laienemisega.

?Kui ärimaa kallineb sadama ümbruses tunduvalt, siis linna korterid odavnevad,? ütles Martõnjak. Tema kinnitusel võib ehitada näiteks kütuseterminali kui kaasaegse tahes, vaadet see ei paranda ning Venemaalt saabunud vaguneid keegi pesema ei hakka.

?Sadamas on looduse poolest kõik eeldused, süvis ja kaitstus läänetormide eest, paraku asub linn natuke vales kohas,? möönis Tallmaci arendusdirektor Rein Ratas.

Tema hinnagul võib riskifaktoritest nimetada õhu puhtust, sest elamud jäävad lähedale, ja merevee puhtust.

Andrei Martõnjaki kinnitusel esitles Tallmac 10. oktoobril keskkonnamõju hindamise programmi linnarahvale. Sadama võimsuseks kavandatakse, kui keskkonnakaitsjad lubaksid, Martõnjaki kinnitusel 1,8 miljonit tonni naftasaadusi pluss 200 000 tonni vedelkeemiat aastas. Lisanduks miljon tonni väetisi, paarsada tuhat tonni vilja jms.

Eesti ühte edukamat ettevõtet Milstrandi läbinud heledate naftasaaduste vooks kujunes 2001. aastal 1,35 miljonit tonni. Praegu töötleb Põhjasadam kaupa suurusjärgus 200 000 tonni aastas.

Sadama tegevjuht Rein Pinn ei soovinud ühtegi numbrit laienemise mahu kohta öelda. Ta märkis, et plaanid võivad suured olla, ent lõpuks sõltub kõik keskkonnamõju hindamisest. Pinn lisas, et mängu tuleb ka paekaitsevöönd.

Kui Põhjasadama konkurent, Tallinna Sadamate Lõunasadam vajaks 12 meetrini süvendamiseks 1,5 miljoni kantmeetri teisaldamist, siis Põhjasadamal on vastav number vaid 80 000 kantmeetrit.