Andres Reimer • 22. oktoober 2002 kell 22:00

Varastatud Suur Pauk

Kui Tartu mudilased oktoobri alguses Vanemuise Kontserdimajas Händeli ?Kuninglikku tulevärgimuusikat? kuulasid, ei teadnud nad, et neid meelitati kontserdile ebaseaduslikult Suure Paugu nimega.

Osaühing Suured Teod registreeris õiguse Suure Paugu nimele 12 aastaks.

Ettevõtte omanik Auris Rätsep lausa ägiseb pahameelest. ?Nüüd peame oma sponsoritele jagama selgitusi, kas oleme nende teadmata Suure Paugu maha müünud või ära andnud,? ütleb Rätsep. ?Olen hämmastunud, et riigile kuuluv asutus rikub seadust, kulutame igal aastal kümneid tuhandeid kroone kaubamärkide registreerimiseks, et keegi ei korraldaks üritusi sama nime all.?

Rätsepa Suure Paugu sponsorid tunnevad end petetuna. ?Olen Vanemuise Kontserdimaja Suurest Paugust üllatunud, sest sponsoreerisime oma ettevõtte tutvustamise nimel Rätsepa üritust 46 000 krooniga, mis on minu ettevõttele päris suur summa,? lausub Ofset OÜ juhatuse esimees Vello Viilop.

Tartu kontserdikorraldajat seevastu hämmastab pealinlaste kaebus, sest nende sõnul ei tunne Lõuna-Eestis Tallinna Suurt Pauku keegi.

?Algul ajas see pretensioon minul küll harja punaseks, sest need Tallinna ettevõtmised pole siin Tartus tuntud,? põhjendab Vanemusie Kontserdimaja asedirektor Kulvo Tamra. ?Suur Pauk on üks laest võetud hea kõlaga nimi, millest minu tuttavad midagi ei teadnud. Kust me võisime teada, et Tallinnas sama nime all midagi korraldatakse.?

Pärast Rätsepa advokaadi koostatud paragrahvidest kubiseva pretensiooni lugemist tunnistab Tamra viga. ?Suurt Pauku me enam ei tee,? lausub ta. ?Nüüd peame hakkama üle kontrollima kõiki plaanitud kontsertide nimesid. Võib-olla on ka nimetused ooper, labajalg ja rock kellegi poolt patenteeritud.? Kuid Tamra lisab, et tema arvates pole Rätsepal nurisemiseks põhjust, sest Vanemuise Kontserdimaja on tema üritusele Tartus tasuta reklaami teinud.

Vaatamata pahameelele väldib Rätsep kahjunõuet. ?Praegu loodan, et saame hakkama üksnes selgitustega ning rahalist kahju pole veel ilmnenud,? lisab ta.

Eestis on üle 30 000 registreeritud kaubamärgi. Põhimõtteliselt võib kaubamärgina registreerida igasuguse nimeühendi. Ainukese piiranguna kehtib nõue, et seda tuleb hakata viie aasta jooksul kasutama.

Hetkel kuum