Tavaautost mõnesaja hobujõu kättesaamiseks viiakse läbi keerukaid protsesse, kuid Viper pakub otse tehasest ülivõimsat autot, millele võimu lisamine on kasutu. Baasmudel tuleb seeriatootmisest nelja ja poolesaja hobujõulise mootoriga, parematel mudelitel on mõnisada lisaks. Euroopa autofännide jaoks valmistatakse väiksemate mootoritega mudeleid.

Viperi moto on sõita nullist sajani ja pidurdada uuesti nulli vähem kui 15 sekundiga. Auto puhul keskendutakse eelkõige esitlusele, tähtsad on edasiviivad jõud, mitte lisavarustus. 1989. aastal oli Detroidi autonäitusel Viperi esmaesitlus, millele järgnes meeletu hulk tellimusi ja ameeriklaste kiire armumine kodumaa sportautosse.

Viperi 8-liitrine mootor on Ameerika sportautotööstuse kõige võimekam mootor, mida sportautole paigutatakse. Viper GTS kupeel ja RT/10 rotsteril on 450 hobujõudu, kuuekäiguline manuaalkast ja massiivsed Michelini sportkummid, mis tagavad teelpüsimise ka 300kilomeetrise tunnikiiruse juures.

Dodge Vipereid on Eestis arvel ainult üks. Alsines Auto müügiplatsil ilutseb teine Eestisse müüdud Viper, kuid see pole veel arvele võetud. Viimasega saigi kogetud järgnev elamus. Istud kitsale juhikohale, nii et vaevalt suudad end liigutada. Sirutad jalad ette ja märkad, et need ei ulatugi pedaalideni. Auto on salongi külgedelt kitsas, kuid see-eest mahutab ära pikka kasvu inimese, kogukal kehatüübil võib tekkida autosse mahtumisega tõsiseid probleeme.

Esimesena hakkab juhikonsoolist silma kiirusenäidik, mis lubab seieril liikuda üle kolmesaja. Spidomeetri kõrval on tahhomeeter, kus punasega tähistatud punane ala katab vaid 8000 ja 9000 pöörde ala. Siit selgubki, et auto hakkab tõeliselt ?tõmbama? alles 7000 pöörde kandis, sel piiril on tagatud autosõpradele ka võimsa mootori röökiv heli. Viperil pole kiirusepiirangut ning tippkiirus 192 miili tunnis ehk 305 km/h tuleb kätte kergelt.

Viperi süütevõti on rästiku pea kujuga, samuti signalisatsioonipult. Ussi kuju leiab ka auto kapotilt ja pagasiruumi kaanelt. Süüdet keerates auto hetkeks võpatab ja alles siis hakkab kostuma kaheksaliitrise mootori äärmiselt madalat mürinat. Gaasi vajutades mootor ärkab ning hakkab auto keret vähehaaval kõigutama.

Kohaltvõtt tekitab võimsa mootoriga veidi probleeme, sest tagarattad käivad ringi ega anna paigaltliikumise märke. Hetke pärast sööstab auto kohalt, saavutades esimese käiguga 140 km/h. Teine käik läheb sisse jõuga, kuid hakkab autot meeletu jõuga edasi vedama ? rooli pidi hoidma tugevalt kahe käega. Peeglist on näha, kuidas tagumised rattad annavad pöörlemisest märku sinise suitsuga. Selg tugevalt toolis kinni, saabub hetkega spidomeetrile 210 kilomeetrit tunnis. Saavutatud kiirus lõpetab sõidu, sest tee saab otsa. 450hobujõuline mootor näitab oma võimu igal hetkel, kui pedaali tugevamalt vajutan ? auto tagaosa tahab minna oma teed.

Juhitool toetab kurvides juhi külgi. Kõige paremini avaldub tooli mugavus ja funktsionaalsus suurtel kiirustel, sest juht ei pea end käte jõul toolis paigal hoidma, seda tehakse tema eest. Käigukang asetseb näo kõrgusel keskkonsoolis, mis muudab käikude vahetamise veidi ebamugavaks. Käe peab tõstma kõrgele ja juhtima kangi õige käigu kanalisse. Neljandat käiku ei jõudnudki sisse lükata. Õnneks ei pea Eesti tingimustes käike palju vahetama, kuna esimese käiguga liigub auto vähemalt 140 km/h.

Viperi standardvarustusse kuulub Alpine viie kõlariga CD-stereosüsteem. Kahe istme vahele oli installeeritud bassikõlar, ustes kõrgeid helisid edastavad ja allpool kaheribalised kõlarid.

Kellele jääb 450hobujõuline Viper tagasihoidlikuks, sellele pakub Venom Viperi modifikatsioon jõukomplekti, mis annab tavalisele mootorile lisaks 200 hobujõudu ja mõnikümmend kilomeetrit rohkem lõppkiiruses.

Viper ehitab sel aastal vana keremudeli auks viimase GTS-versiooni, millele 2003. aastal hakkavad järgnema juba uue keremudeliga Viperid. Mälestusmudelit jäävad ilustavad valged GT-triibud ja punane värv, samuti saab erilise viimistluse interjöör.

Autor: Lauri Levo