PM: Arvamusliidrid otsivad Eestile tulevikusuundi

Teadlased ja suurärimehed on asunud otsima sisu sõnapaarile ?järgmine Eesti?, mis peaks andma suuniseid riigi edasiseks edukaks arenguks.

Strateegilise Algatuse Keskuse (SAK) juhi Meelik Kattago sõnul ei ole ?järgmine Eesti? vastandiks praegusele Eestile, kuid ta rõhutas vajadust leida uusi arengusuundi ning võtta praegusest kaasa vaid positiivset, kirjutab Postimees.

?Diskussioon tulevikust on äärmiselt vajalik, hea, et sellega on mitmel pool juba algust tehtud,? rääkis ta.

Eile Eesti Pangas toimunud tulevikuteemalisel foorumil ühtegi erakordset ideed välja ei pakutud. Kattago hinnangul loodab SAK konkreetsemaid tulemusi saavutada kevadeks. Siis toimub ka tulevikuteemaline konverents.

Foorumil kõnelenud Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul vajaks Eesti ja siin elavad inimesed oskust vaadata asju laiemalt. ?Liigselt endasse kapseldumine ning vaid Eesti piires mõtlemine meile kasu ei too,? lausus ta.

Neivelti hinnangul peame õppima elama tõsiasjaga, et pärast ühinemist Euroopa Liiduga kaovad piirid. See suurendab inimeste liikuvust ning oma seniseid turge hakkavad ümber vaatama ka ärimehed.

?Tõenäoliselt ei ole kaugel enam aeg, kus Lõuna-Eesti inimeste jaoks muutub keskuseks Riia. Inimesed hakkavad seal rohkem käima kui Tallinnas ning oma kaupa hakkavad Lätti eksportima ka Lõuna-Eesti tööstused,? ennustas Neivelt.

?Samasugune suhe võib tekkida ka Saaremaa ja Rootsi vahel, sest vahemaa on tegelikult väike ning korraliku sadama valmides elavneb kindlasti ka liikumine.?

Paratamatult tekivad Baltikumis ja Põhjamaades oma tõmbekeskused, kuid Neivelti ennustuste kohaselt Tallinn nende hulka ei kuulu. Tõenäoliselt tuleb pealinnal piirduda rolliga olla osake Helsingist.