SLÕL: Haigekassa ei tunnista välismaal haigestumist

Perearsti soovitusel käis Eve kaks korda Soomes arsti juures, tegi analüüsid ja sai tõendi. Evele läks see maksma ligi 250 eurot ehk 4000 krooni.

Eestisse tagasi tulles keeldus aga perearst tagantjärele töövõimetuslehte välja kirjutamast, viidates, et uue ravikindlustusseaduse järgi jääb välismaal haigestunud inimene mis tahes haigushüvitisest ilma.

Kõige hullem lugu on tööandjaga, kes Eve arvates ei pruugi soomekeelseid analüüse ega pabereid tunnistada. ?See on kurb paratamatus,? tunnistab ka Eesti Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet. ?Kui varem aktsepteeris haigekassa Venemaal, Ukrainas ja jumal teab kus pärapõrgus välja antud töövõimetuslehti, siis uus seadus seda ei luba. Selle aja eest, mis te välismaal ennast ravisite, siin töövõimetuslehte ei hüvitata.?

Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea ütles, et seadus määrab üsna täpselt, mis arstide väljastatud töövõimetuslehti haigekassa aktsepteerib.

Uus ravikindlustusseadus ütleb, et töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel) ja hambaarstil.

Ehkki Eestil on vältimatu arstiabi leping Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, tagab see inimesele ainult vältimatu ehk eluohtlikus seisundis arstiabi saamise.

?Tööandjale esitab inimene tõenäoliselt mingi arstitõendi, et tõendada: ta ei luusinud, vaid oli haige,? ütles Näripea. Anne Osvet on nõus, et tööandjat tühipaljas tõend ei pruugi rahuldada.