Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SLÕL: Haigekassa ei tunnista välismaal haigestumist
Haigekassa ei tunnista enam välismaa arstide välja antud haiguslehte ning ei maksta välismaal haigestunud Eesti kodanikule haigushüvitist.
?Ma võin oma töökohast ilma jääda,? ütleb Eve (28), kelle Soome arstide välja antud pabereid Eesti Haigekassa uue ravikindlustusseaduse järgi ei tunnista ega maksa ka haigushüvitist. ?Nagu ma Eesti Vabariigist minema kõnnin, pole ma Eestile enam mitte keegi,? on ta arstiabis südamepõhjani nördinud.
Eve pole siiani viirusest jagu saanud ning lebab haigena voodis - nina kinni ja kurk kähe, kirjutab SL Õhtuleht.
Eve haigestus kõrge palaviku ja oksendamisega kõhuviirusesse umbes kaks nädalat tagasi Helsingis. Ta teatas sellest tööandjale ja võttis ühendust oma perearstiga ning küsis nõu, mida teha.
Perearsti soovitusel käis Eve kaks korda Soomes arsti juures, tegi analüüsid ja sai tõendi. Evele läks see maksma ligi 250 eurot ehk 4000 krooni.
Eestisse tagasi tulles keeldus aga perearst tagantjärele töövõimetuslehte välja kirjutamast, viidates, et uue ravikindlustusseaduse järgi jääb välismaal haigestunud inimene mis tahes haigushüvitisest ilma.
Kõige hullem lugu on tööandjaga, kes Eve arvates ei pruugi soomekeelseid analüüse ega pabereid tunnistada. ?See on kurb paratamatus,? tunnistab ka Eesti Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet. ?Kui varem aktsepteeris haigekassa Venemaal, Ukrainas ja jumal teab kus pärapõrgus välja antud töövõimetuslehti, siis uus seadus seda ei luba. Selle aja eest, mis te välismaal ennast ravisite, siin töövõimetuslehte ei hüvitata.?
Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea ütles, et seadus määrab üsna täpselt, mis arstide väljastatud töövõimetuslehti haigekassa aktsepteerib.
Uus ravikindlustusseadus ütleb, et töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel) ja hambaarstil.
Ehkki Eestil on vältimatu arstiabi leping Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, tagab see inimesele ainult vältimatu ehk eluohtlikus seisundis arstiabi saamise.
?Tööandjale esitab inimene tõenäoliselt mingi arstitõendi, et tõendada: ta ei luusinud, vaid oli haige,? ütles Näripea. Anne Osvet on nõus, et tööandjat tühipaljas tõend ei pruugi rahuldada.