Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Justiitsministeerium: Riigikohtu otsus toob kaasa uut ebaõiglust
Justiitsministeerium on endiselt arvamusel, et intresside tagastamine on ebaõige intresse vaidlematult tasunute suhtes.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik Nele Siitam sõnas, et riigivastutuse seadusest tulenev õigusloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks on vajalikud kaks eeltingimust ? oluliste õiguste rikkumine õigustloova aktiga ja selle akti aluseks olnud sätte tunnistamine põhiseadusevastaseks.
5. novembri Riigikohtu otsus, millega maksuvõla intresside kehtestamine rahandusministri poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 1994 kuni 30. juunini 2002 tunnistati põhiseadusevastaseks, täitis vaid ühe eeltingimuse. Selle, kas intressi nõudmisega tekitati olulist kahju maksumaksja õigustele, peab aga otsustama kohus.
Lähtuvalt riigivastutuse seadusest tuleb kõnesoleva kahju hüvitamiseks esitada vastav taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule.
Riigivastutuse seadus sätestab ka aja, mille jooksul on õigus taotlus või kaebuse esitamiseks.
?Kohus peab hakkama hindama, kas intressi maksmise nõudmisega rikuti maksumaksja õigusi või mitte,? tõdes Siitam. ?Praegu ei oska küll hinnata, millisele seisukohale asub kohus. Vajalik on pretsedendi loomine.?
Siitam jagas õiguskantsleri büroo seisukohta, et 5. novembri Riigikohtu otsus ei oma siiski tagasiulatuvat jõudu, ehkki otsuses endas pole seda niivõrd selgesti väljendatud kui Riigikohtu mais 2000 tehtud otsuses, mis käsitles erisoodustustelt makstud tulumaksu tagastamist: ?Olen intresside tagasinõudmise lootuse suhtes pigem skeptiline.?
Justiitsministeerium on intressi määramise suhtes Nele Siitami kinnitusel endiselt seisukohal, mis leidis kajastamist ka Riigikohtu 5. novembri otsus:
?Tegemist on pikka aega kehtinud normidega, mille kehtetuks tunnistamine üksnes formaalse vea tõttu kahjustaks mitmeid põhiseaduslikke väärtusi ning tooks kaasa uut ebaõiglust. Selle sisuliselt korrektse, kuid kehtestamisvormilt puuduliku regulatsiooni kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning kahjustaks õiguskorra stabiilsust. Samuti tooks see kaasa võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise isikute suhtes, kes on seni kehtinud regulatsiooni alusel kaheksa aastat vaidlematult intresse tasunud.?
Nagu teada, asus Riigikohus teistsugusele seisukohale.