EPL: Piimatootjad asuvad eurokvootide rakendamist õppima

Talupidajad tahavad tuleval aastal piimakvoote rakendada, sest selle läbimängimine aitab neil paremini toime tulla Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

?Harjutamiseks kulub üks aasta ära küll,? ütles Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm Eesti Päevalehele. ?Kui meist ikkagi liikmesriik saab, siis on meil juba olemas aastane kasulik teadmine, kuidas rakendatav poliitika välja näeb.?

Eilsest jõustunud toorpiima tootmise kvoodi määramise korra kohaselt algab esimene kvoodiaasta 1. aprillil 2003 ja kestab 31. märtsini 2004. Pärast liitumist kohaldatakse täies ulatuses juba Euroopa Liidu süsteemi.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pressiesindaja Heli Raamets kinnitas, et sisseelamise aastal trahve ei rakendata, samuti pole kvoote võimalik osta ja müüa.

Raametsa sõnul võttis PRIA kasutusele üleriigilise kvoodiaasta, et tutvustada ametnikke ja põllumehi tulevase kvoodisüsteemiga ning koguda lihtsustatud kujul andmeid, kui suur on tegelik keskmine toodang piimaandja kohta.

?Ühe lehma pidaja ei peagi süsteemiga ühinema, kui ta piima ise ära kasutab,? lisas Raamets.

Tuleval aastal on üleriigiline kvoot 900 000 tonni. Kvooti saab taotleda füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või põllumajanduslikku haridust andev õppeasutus, mis peab piimalehmi.