Ametiautod pakuvad maksustajatele huvi

Tallinna juriidiliste isikute maksuameti direktori asetäitja kohusetäitja Aule Kindsigo sõnul on seni tehtud ametiautode kasutamise kohta kümmekond maksuotsust. Kuna siiani olid summad, mida ametiauto erasõitudeks kasutamise pealt tasuda tuli, väikesed, siis maksuametnikud sellele eraldi tähelepanu ei pööranud. ?Kui erisoodustuse maksumäär uuel aastal kahekordistub, võtab selle tasumata jätmine juba maksupettuse kuju, eriti siis, kui firmal on selliseid autosid palju,? rääkis Kindsigo.

Ta möönis, et ettevõtjad tunnevad uue olukorra pärast muret. Need, kes pole seni autode isiklikuks tarbeks kasutamise kui erisoodustuse pealt makse tasunud, muretsevad tema sõnul, kas saab vanaviisi jätkata. Ausalt maksu maksnud firmadele kahekordistub maksukoormus ja need peavad hoolega kaaluma, kas mitte vähendada erakasutusse antud sõidukite arvu.

Autorendiga tegeleva Avise liisinguosakonna juhataja Argo Rebase hinnangul võib erisoodustuse pealt suurema maksu nõudmine uuest aastast ja maksuameti kontrolli tõhustamine sundida firmasid oma autoparki optimeerima. Näiteks on kasulik soetada rohkem tarbesõidukeid ehk nn pirukakärusid, mille kohta sõiduautodele kehtestatud reeglid ei kehti.

Kindsigo sõnul vaatleb maksuamet iga juhtumit eraldi, aga üldine põhimõte on, et kui autoga on kasvõi üks erasõit tehtud, on tegu töötajale antud erisoodustusega. ?Kui inimesel on auto käes 24 tundi päevas, siis on väga raske uskuda, et ta sellega ühtki erasõitu ei tee,? lausus Kindsigo. Seaduse järgi on autot kasutatud isiklikuks otstarbeks ka siis, kui müügimees sellega ühest kohast teise sõites peatub putka ees sigarettide ostmiseks, tegelikkuses maksuamet sel moel juuksekarva lõhki ajama tema sõnul ei hakka.

Juhul kui ametiautot on erasõitudeks väga vähe kasutatud, võib töötaja oma sõidud ise kinni maksta ja ettevõte erisoodustusmaksu tasuma ei pea. Küll aga tuleb sel juhul pidada sõitude kohta täpset arvestust ja töötaja tasub oma sõidukile arvestatud kilomeetri hinna koos käibemaksuga. Rebase hinnangul tuleb see igal juhul odavam kui endal auto soetamine ja selle pealt kõigi kulutuste tasumine.

Lahtisi otsi on ametiautode maksustamisel küllaga. Kindsigo sõnul ei saa maksuamet aktsepteerida auto paigutamist suvalisse tasulisse parklasse, sest kes tagab, et seda sealt puhkepäeval erahuvides välja ei võeta. Kui parkla paikneb elukoha juures, tekib tema sõnul alati erisoodustuse küsimus.

Ravimifirma Hexal AG Eesti filiaali juhataja Aare Järvesalu rääkis, et ravimiesitlejad tegutsevad üle terve Eesti ning autod on neil kogu aeg käes. Nõuda nende igal õhtul Tallinna toomist oleks tema sõnul absurd. ?Maksuamet käsitleb seda automaatselt erisoodustusena ja meil puudub igasugune võimalus vastavate maksude tasumist vältida,? lausus ta. Siiani pole Hexal oma kuue auto pealt nn erisoodustusmaksu tasunud. ?Nüüd tuleb seda vist tegema hakata,? rääkis Järvesalu, kelle arvestuse kohaselt tähendaks see firmale lisakulu 115 000 krooni aastas.

Ehitusfirma Farovent juht Roman Hanschmidt ei taha tasuda erisoodustuse pealt võetavaid makse välislähetusse saadetud töötajate autodelt. Näiteks on projektijuht vahel mitu kuud järjest Soomes komandeeringus ja elab ühiselamus. Ta ei pääse vahepeal koju ning töötab tavaliselt ka laupäeviti. ?Meestel pole seal autosid kuhugi ära panna ja nad peavad kõigele lisaks neid veel ka valvama,? selgitas Hanschmidt. Firmajuhi sõnul on seadus, mis käsitleb auto igasugust pidevat kasutaja käes olekut erisoodustusena, vildakas.

Smartenist väljakasvanud müügiettevõttel Sales-Star on 33 sõiduautot, millest 3/4 on antud kasutada ka vabal ajal ja nende pealt tasub ettevõte erisoodustuse makse. Teised paigutatakse pärast tööpäeva valvatavale territooriumile kusagil linnas ja nende kohta peetakse ka sõidupäevikut. Firma tegevjuhi Tiina Uudelti sõnul pole seni põhjust autode kasutamist kontrollida olnud, sest kedagi pole väärkasutuselt tabatud. ?Ega me maksu tõusu üle õnnelikud ole,? lausus ta.