Võitlus parema ETK nimel

Ainult teenusepakkujaks püüdlev keskühistu müüs hiljuti enda hallatavast 18 poest kaheksa süsteemisiseselt, Virumaa poed läks oksjonil Järva TÜ-le. Ülejäänud peaks uue omaniku leidma samal teel ? keskusele otsealluvatest Maksimarketitest näeks Sepp Tartu oma loogilise omanikuna sealset ühistut, Tallinnas asuvad hüpermarketid muutuksid ühistute huvipuudusel Prismadeks.

See tähendaks ETK-le Tallinna turust ilmajäämist? ?Jah, nii ta oleks. Me poleks Prismaga Tallinnas enam konkurendid, vaid saaks rahulikult ühtset sisseostu teha,? lausub Sepp. Kuid tänane jutt ei ole Prisma-haldaja SOK ja ETK kummalisest koostööst, mis meenutab lapsepõlvest tuntud lugu Suure ja Väikse Peetri leivakoti jagamisest.

Sepa sõnul tulenevad lahkhelid ühistute vahel sellest, et saadakse erinevalt aru ühistegelikest printsiipidest. ?Konflikt logistikateenuse hinna üle on täna emotsionaalne,? arvab ta, rõhutades seda, et kaupluse juhataja saab nüüd ise mõjutada kulusid kauba poodi jõudmiseni. Samas on transpordikulu kõigile sama, asud sa siis Keilas või Valgas. ?Transpordikulu mass on ära jaotatud väljaminevate kaupade peale, kaugus ei loe.? See on üks valupunkt.

Sepp räägib veel ühisest sisseostust ja sortimendipoliitikast, mis on kõige alus: ?Täna tahab ikkagi suurem osa ühistuid luua keti, nagu nad välja nägema peavad ? A ja O-l on üks sortiment, hüpermarketitel teine.? Sepale sekundeerib üks koosoleku kokkukutsujatest, Põlva TÜ juht Peeter Urman, kelle sõnul tahetakse koosolekul kinnitada ketikaubanduse põhimõtted, mis oleks kohustuslikud kõigile süsteemis olevatele ühistutele.

Opositsioon on paljuski sama, kes kevadel ?vana? ETK vastu protsessis ? muu hulgas ühistud Pärnust, Keilast, Märjamaalt, Abjast. Keila TÜ juhi Olev Mälli hinnangul pole mõtet koosolekut kokku kutsuda, sest selle otsuseprojekt ei aita kaasa ETK kriisist väljatulekule ning kurnab liikmesühistute majandustegevust ilma et tehtud kulutused reaalset tulemust annaks. ?Puuduvad tulevaste kulude prognoosid ja uute juhtorganite majanduslik vastutus ühistute kui juriidiliste organisatsioonide tulemuste eest,? tõdeb ta, viidates samuti projekti vastuolule nii seaduse kui ka ETK enda põhikirjaga.

Mäll pakub, et koosoleku kokkukutsujail on soov jätkata mugavat, lokaalsele kasulikkusele suunatud, kuid kogu süsteemile kallist majandamispoliitikat, millele tuleb rahaline kate leida jõupositsioonilt ka neilt, kes otseselt ei osale teenuse kasutamisel. Oma osa saavad talt ka ETK praegused juhid: ?Arvestades asjaoluga, et koosoleku teema on erinevas sõnastuses ka varem päevakorral olnud, siis võib järeldada, et ka juhatusel puudub oskus või julgus kujundada seisukoht ETK perspektiividest läbi arvude ja argumentide.?

Millised on argumendid, et ETK-l oleks tulevikku? Mäll nimetab ETK Hulgi tegevuse saneerimist, mis tugineb efektiivsusest lähtuva sortimendipoliitika väljatöötamisel, samuti logistikakulude rakendamise printsiipide muutmist ja mahukokkuleppeid sortimendis olevate kaupade esindajatega. Lisaks veel suund otseimpordile.

?Kuid kõige alus on tõestada võlausaldajatele oma jätkusuutlikkust ja seda saab teha vaid väga professionaalse, põhjendatud ja reaalse tegevuskava esitamisel,? märgib Mäll. ?Kindlasti ei taga edu infosulg.?

Poolte jutus on mitmed mõtted sarnased, võrreldes varasemaga on ETK seis stabiilsem. Võib-olla polegi kõiki rahuldav kokkulepe võimatu?