Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võitlus parema ETK nimel

    Kodumaise kapitali ja siinmail 100aastase ühistegevuse ajalooga uhkust tundva ETK tänavukevadine juhivahetus maandas mõneks ajaks pinged ilmselt oma raskemaisse kriisi sattunud kaubandusgrupi sees ja ümber. Uus luud on saanud pühkida pelgalt viis kuud ? lühike aeg millegi põhjapaneva kordasaatmiseks ligi 500 kauplust käsutavas inertses süsteemis. Samas parasjagu, et jõuaks süveneda erimeelsused, ning et tuua 27 ühistujuhti sel neljapäeval vaidlema ETK erakorralisele üldkoosolekule.
    Päevakorrajärgne ketikaubanduse põhimõtete, õiguste ja kohustuste kinnitamine tekitab kirgesid just seetõttu, et ühised kulud tahetakse katta edaspidi ühistute rahakoti arvel. Maksta või mitte või mis võimalused on üldse liikmetel uueneva finantseerimiskorraga ETKs? Keskühistu juht Rein Sepp räägib praegusest ETKst kui demokraatlikust süsteemist ? sestap ka see koosolek, mis on justkui ühistujuhtide lihtsalt läbiviidav nõupäev erinevalt varasematest suurüritustest koos laua ja konjakiga.
    ?Tegelikult hakkame jõudma tegudeni,? tõdeb Sepp. Ta viitab Soome SOK malli järgi loodud ühistute kontrolli all tegutsevatele peasortimendi- ja ostukomisjonile ning mitmele eri valla alakomisjonidele. Keskühistu alla jääb nende plaanide järgi ketidivisjon ? põhifunktsiooniks ost ja kettide arendamine ? ning logistikadivisjon tsentraalse jaotuse tarbeks. ?Suund on keskühistu vabastamiseks jaekaubandustegevusest.?
    Ainult teenusepakkujaks püüdlev keskühistu müüs hiljuti enda hallatavast 18 poest kaheksa süsteemisiseselt, Virumaa poed läks oksjonil Järva TÜ-le. Ülejäänud peaks uue omaniku leidma samal teel ? keskusele otsealluvatest Maksimarketitest näeks Sepp Tartu oma loogilise omanikuna sealset ühistut, Tallinnas asuvad hüpermarketid muutuksid ühistute huvipuudusel Prismadeks.
    See tähendaks ETK-le Tallinna turust ilmajäämist? ?Jah, nii ta oleks. Me poleks Prismaga Tallinnas enam konkurendid, vaid saaks rahulikult ühtset sisseostu teha,? lausub Sepp. Kuid tänane jutt ei ole Prisma-haldaja SOK ja ETK kummalisest koostööst, mis meenutab lapsepõlvest tuntud lugu Suure ja Väikse Peetri leivakoti jagamisest.
    Sepa sõnul tulenevad lahkhelid ühistute vahel sellest, et saadakse erinevalt aru ühistegelikest printsiipidest. ?Konflikt logistikateenuse hinna üle on täna emotsionaalne,? arvab ta, rõhutades seda, et kaupluse juhataja saab nüüd ise mõjutada kulusid kauba poodi jõudmiseni. Samas on transpordikulu kõigile sama, asud sa siis Keilas või Valgas. ?Transpordikulu mass on ära jaotatud väljaminevate kaupade peale, kaugus ei loe.? See on üks valupunkt.
    Sepp räägib veel ühisest sisseostust ja sortimendipoliitikast, mis on kõige alus: ?Täna tahab ikkagi suurem osa ühistuid luua keti, nagu nad välja nägema peavad ? A ja O-l on üks sortiment, hüpermarketitel teine.? Sepale sekundeerib üks koosoleku kokkukutsujatest, Põlva TÜ juht Peeter Urman, kelle sõnul tahetakse koosolekul kinnitada ketikaubanduse põhimõtted, mis oleks kohustuslikud kõigile süsteemis olevatele ühistutele.
    Opositsioon on paljuski sama, kes kevadel ?vana? ETK vastu protsessis ? muu hulgas ühistud Pärnust, Keilast, Märjamaalt, Abjast. Keila TÜ juhi Olev Mälli hinnangul pole mõtet koosolekut kokku kutsuda, sest selle otsuseprojekt ei aita kaasa ETK kriisist väljatulekule ning kurnab liikmesühistute majandustegevust ilma et tehtud kulutused reaalset tulemust annaks. ?Puuduvad tulevaste kulude prognoosid ja uute juhtorganite majanduslik vastutus ühistute kui juriidiliste organisatsioonide tulemuste eest,? tõdeb ta, viidates samuti projekti vastuolule nii seaduse kui ka ETK enda põhikirjaga.
    Mäll pakub, et koosoleku kokkukutsujail on soov jätkata mugavat, lokaalsele kasulikkusele suunatud, kuid kogu süsteemile kallist majandamispoliitikat, millele tuleb rahaline kate leida jõupositsioonilt ka neilt, kes otseselt ei osale teenuse kasutamisel. Oma osa saavad talt ka ETK praegused juhid: ?Arvestades asjaoluga, et koosoleku teema on erinevas sõnastuses ka varem päevakorral olnud, siis võib järeldada, et ka juhatusel puudub oskus või julgus kujundada seisukoht ETK perspektiividest läbi arvude ja argumentide.?
    Millised on argumendid, et ETK-l oleks tulevikku? Mäll nimetab ETK Hulgi tegevuse saneerimist, mis tugineb efektiivsusest lähtuva sortimendipoliitika väljatöötamisel, samuti logistikakulude rakendamise printsiipide muutmist ja mahukokkuleppeid sortimendis olevate kaupade esindajatega. Lisaks veel suund otseimpordile.
    ?Kuid kõige alus on tõestada võlausaldajatele oma jätkusuutlikkust ja seda saab teha vaid väga professionaalse, põhjendatud ja reaalse tegevuskava esitamisel,? märgib Mäll. ?Kindlasti ei taga edu infosulg.?
    Poolte jutus on mitmed mõtted sarnased, võrreldes varasemaga on ETK seis stabiilsem. Võib-olla polegi kõiki rahuldav kokkulepe võimatu?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
USA erasektor lisas septembris oodatust rohkem töökohti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.