Kia uus mahtauto kulgeb vaikselt ja säästlikult

Kia uus mahtauto Carens jätkab sama liini, mis suvel müügile saabunud maastur Sorento: vähese raha eest igati nüüdisaegse disaini ja sõiduomadustega auto. Igatahes välimuselt on Carens oluliselt nägusam mahtuniversaal kui äsja toomisest maha võetud Joice. Viimasest on järel vaid laojäägid, kuid isegi neist on uue Carensi alghind odavam: 189 900 krooni, Joice?i 194 900 vastu. Tõsi küll, Joice on 2-liitrise, Carens 1,8-liitrise bensiinimootoriga, kuid ega väga suurt erinevust võimsuse osas ei ole: esimesel on 139, teisel 126, kiirendusvõime poolest on nad aga üsna ühesugused, Carend kulutab selle juures aga pea liitri jagu vähem kütust. Ja muidugi, mis hinnavahet veel mõjutab, on kaks tagumist istet, ehk siis Joice on seitsme-, Carens viieistmeline.

Kuid see selleks. Carens on lisaks meeldivale välimusele ka märksa meeldivam sisemuselt. Keskkonsooli kolmnurkne disain meenutab pigem Mazda MPV sisemust, kui tüüpilist Kore autot. Ka materjal on valitud selline, et isegi tavaline kõva plastmass tundub nagu oleks tegemist pehme armatuuriga. Automaatkäigukastiga versiooni käigukastikang on toodud roolisamba külge nagu ameeriklasel, mis iseenesest on igati põnev lahendus, kuid otseselt sellest juhile mingit kasu küll ei ole. Pigem jääb käigukang sõidu ajal raadionuppudele ette, teiseks pole kusagile paremat kätt toetada. Sestap on sellisel autol käetugede olemasolu esiistmel suisa hädavajalik (proovisõiduautol neid miskipärast polnud, ehkki varustuse loetelu järgi oleks pidanud). Kui veel norida, siis natuke jätab soovida ka istme ja rooli kokkusobitamisvõimalused. Iste on suhteliselt kõrge, rool pisut madalavõitu ja mugavat asendit pole just lihtne leida. Olukorda aitaks leevendada, kui saaks ka rooli sügavust reguleerida, see võimalus aga puudub. Pikapeale küll harjub ära, kuid sportlikuma sõidustiili juures tahaks taas tegelda rooli-istme sättimisega.

Muus osas aga auto igati asine. Istmeid saab mahtuniversaalile kohaselt pakkida kokku mitmes erinevas variandis ja kaubaruumiks muutmisel moodustub ilus ühtlane põrand. Tagumised amortisaatorid nõuavad küll pagasiruumist üsna suure osa, kuid kui väga laiu asu ei vea, pole hullu. Päris huvitav on pagasiruumi topeltpõhi, kuhu saab peita terve hunniku erinevat kila-kola. See teeb küll pagasiruumi kõrguse normaalasendis suhteliselt väikseks, mistõttu katte alla väga kõrget asja ei peida, kui aga kate eemaldada, siis autol endal on kõrgust enam kui küll.