Rivo Sarapik • 9. detsember 2002 kell 22:00

Miljonikroonine tõstuk säästis neli miljonit krooni

Pakenditootja Greiner Packaging Estonia AS rajas Tabasallu kaasaegse lao ja ostis tõstuki, millega säästis neli miljonit krooni.

Lao rajamine on kallis tegevus ja kui seda hoolikalt läbi ei kaaluta, siis muutub ülalpidamine samuti kulukaks. Greiner Packaging Estonia ASi juhataja Raivo Raaga rääkis, et lao rajamine algas tõstuki valikust, tavaliselt tehakse enne ladu valmis ja siis hakatakse tõstukeid otsima. ?Tõsteseade on unikaalne, sest see on kitsa lööviga ja seetõttu sai riiulitevahed teha maksimaalselt kitsad,? selgitas Raaga. Tavaline tõstuk vajab töötamiseks vähemalt kolme meetrist riiulivahet, uues laos aga on vahed vaid 1,85 meetrit. ?Nii on võimalik maksimaalselt ruumi pinda ära kasutada,? lisas Raaga. ?Sama mahutavuse juures oleks pidanud ladu tavatõstukit kasutades olema umbes 25% suurem, ehitusmaksumus oleks seega olnud praegusest lao maksumusest 9 miljonist kroonist 2,5 miljonit krooni võrra suurem. ?Tegelikult on kokkuhoid isegi kuni neli miljonit krooni, sest suurema lao korral oleks päästeamet nõudnud tulekindlaid vaheseinu ja sprinklersüsteemi,? lisas Raaga.

Lao kõrgus on 11,2 meetrit ning Steinbocki tõstuk suudab kauba tõsta pea üheksa meetri kõrgusele. Tõstukijuht istub liikuvas osas ja läheb koormaga üles kaasa. ?Et toodame pakendeid toiduainetetööstusele, ei saa juhtuda, et tõstukiga kogemata mõne pakendi ära lõhub,? rääkis Raaga. ?Näiteks virnastajaga, mis suudab samuti 10 meetri kõrgusele tõsta, jääb tööline alla, kuid üsna raske on 10 meetri kõrgustele riiulitele näha, et täpselt kaup peale laadida, seejuures midagi vigastamata.? Kui keskmiselt maksab laotõstuk umbes 400 000 krooni, siis Greineri soetatud Steinbocki hinnaks on 900 000 krooni.

Lisaks modernsele tõstemasinale hakkavad laotöölised kasutama triipkoodilugejaga terminale, millega väheneb käsitsi arvutisse sisestamine. Lisaks leiab Raaga kinnitusel kauba lihtsamini laost üles, sest igal alusel on oma aadress ja arvutist saab seda lihtsalt vaadata ja üles leida.

Margus Tinno

Kinnisvaraekspert kinnisvarahindaja

Uusehituse osakaal võrreldes vana fondiga on minimaalne ning hetke turusituatsiooni arvestades on spekulatiivse arenduse osakaal samuti minimaalne. Enamus uutest laopindadest asub Tallinnas või selle vahetus ümbruses, Jüris, Sauel, Pärnu maanteel alates linnapiirist ja sadamates. Mingil määral uusi laopindasid leidub ka mujalt Eestist, peamiselt suuremates linnades.

Renditasemete tipp kaasaegsetel laopindadel küünib Tallinnas tasemeni 100 kr/m² kuus. Valdavamaks ülemiseks tasemeks võib pidada siiski 70-80 kr/m² kuus. Samas tuleb arvestada ka pinna suuruse ja tüübiga. Näiteks rasketööstusega seotud ladude puhul ei ületa renditase 40-50 kr/m² kuus ja suure pinnaga toiduainete hulgiladude puhul on valdavaks rendimääraks 50-60 kr/m² kuus. Eesti teiste linnade ja piirkondade renditasemed jäävad Tallinnale alla.

osas tuleb pidada külmutuspindasid, mille puhul toimub rendiarvestus enamjaol ka teistel alustel kui tavaliselt, näiteks külmutatava kauba mahu järgi. Ruutmeetri alusele taandades on külmutuspindade renditasemed oluliselt, kuni kolm korda kõrgemad võrreldes tavalaopinnaga.

Samuti on erandlikus situatsioonis sadamates ja ka mujal asuvates tollitsoonides paiknevad laopinnad. Ka tollitsoonides asuvate laopindade puhul tuleb arvestada erilisusega rendiarvestuses, kuna ka seal toimub arvestus tihti kauba mahu ja ladustamisaja alusel, mitte niivõrd üksi laopinna alusel.

Kaasaegsete laopindade puhul ei saa kaasaegsuse all mõista ainult materjale ning ehituskvaliteeti, vaid ka logistika poolt. Logistika ongi vast kasutaja spetsiifiliste nõuete, nagu ventilatsioon, külmkambrid, lao kõrgus, kõrval olulisemaks teguriks, miks enamus soovijatest ka ei leia omale turult sobivat laopinda ning rentimise asemel otsustab ehitamise kasuks. Kahjuks on ka osa kaasaegsetest laopindadest logistiliselt ebasobivad või muutuvad lähituleviku arengute tõttu ebasobivateks mistõttu on ka nende positsioon turul nõrgem või nõrgenemas.

Ain Kivisaar

Uus Maa marketingijuht

Plaanide kohaselt valmib 2004. aastal Jüri lähedusse esimene kaasaegne multifunktsionaalne logistikakeskus. Samuti planeeritakse Laagrisse Pärnu maantee äärde rajada 35 000 m² suurune laokompleks. Need peaksid olema esimesed täielikult kaasaja tingimustele vastavad mastaapsed üüripinnad. Paljud ettevõtted on küll teadvustanud endale vajaduse kaasaegse lao- või tootmispinna järele, kuid enamik ei ole veel harjunud tegema siduvaid kokkuleppeid paari aasta perspektiiviga. Hetkel puudub selleks ka tungiv vajadus. Suurtest alginvesteeringutest ja pikast planeerimisperioodist hoolimata võib paari aasta perspektiivis turu avanedes taolistele projektidele edu prognoosida.

Täna moodustab jätkuvalt suurima osa kaasaegse tootmis- ja laopindade juurdekasvust ettevõtete omatarbeks rajatud peamiselt multifunktsionaalsed (ladu-kontor-teenindus) pinnad. Viimase paari kuu jooksul on Tartu mnt äärde linna piirile valminud näiteks Thom Tehnika teenindus- ja müügihoone ning Jürisse ABB tootmiskompleks. Samasse lähedale on rajamisel uued Kalevi tootmis- ja laohooned. Peale Tartu mnt on kaasaegseid pindasid enim kerkimas Pärnu mnt äärde Laagris ning vähemal määral ka Peterburi tee äärde.

Turul pakutavatest üüripindadest domineerivad jätkuvalt amortiseerunud või osaliselt renoveeritud hooned, mille logistiline asukoht on ebasoodne. Taolistele pindadele on isegi hinnaklassis 15-20 kr/m² kuus huvilisi vähe.

Uusi üüripindasid on turul minimaalselt ning enamasti on tegu suurettevõtete omatarbeks rajatud hoonetes paiknevate keskmise ja väikese suurusega ruumidega.

Hetkel kuum