Pingutamata

1999. aastal nautis Collins üle pika aja tõeliselt suurt edu multifilmi ?Tarzan? heliriba ühe loojana. ?You?ll Be In My Heart? oli eelmise kümnendi suurim hitt temalt.

Uut albumit tulekski kuulata sellise info taustal. Phil Collins on lõpuks õnnelik mees, kellel on kõik olemas materiaalses ja hingelises mõttes.

Seda on kuulda lauludes, mis leanavad elemente tema varasemat loomingust. On uut ja ja vana samal ajal. Albumi tempo on mõõdukalt keskmine, pole liiga kiireid ega liialt aeglaseid lugusid. Lihtne, hästi tehtud, kuid mitte üleprodutseeritud kauamängiv. harjumatult soft, sest kahte firmaheli ? tema enda trumme ja puhkpille ? pole kuulda nii palju, kui sooviks.

Muidugi on maailm temalt kuulnud inspireerivamat muusikat ja mõnes mõttes takistab see kuulamist. Mitmel korral olin isegi valmid ?vanu häid? Collinsi klassikuid üles otsima. Suurte artistide saatus ongi kurb, sest miljonid kuulajad ei ootagi midagi uut, vaid sedasama, millega harjutud ollakse. Ilmselt oli too staaride frustratsioon ka tänase loo peategelasele tuttav.

?Testify? tegemise käigus on superstaar oma pingetest vaba olnud, sest ei pidanud plaadifirmale tegema plaati, mis müüks vähemalt kümme miljonit eksemplari. Tegemist ongi lihtsalt Phil Collinsi uue albumiga. Uusi fänne ta sellega vaevalt võidab, kuid vanu ei kaota kindlasti. Kas me täpselt selliseid laule ootasimegi? Ehk mitte päris, kuid ongi tore: tekkis vähemalt üllatusmoment.

Ühe lausega: pigem on ?Testify? kodanik Philip Collinsi kui muusik Phil Collinsi sõnum.

Autor: Lennart Kaido Suviste