Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Majandusteaduse Selts taastas oma tegevuse
Pärast pikemat vaikelu korraldas Eesti Majandusteaduse Selts (EMS) 17.-19. jaanuaril Toilas taliseminari, milles osalesid kõigi Eesti põhiliste majandusteadusega tegelevate uurimis- ja haridusasutuste esindajad.
Kuulati nii külaliste kui ka oma liikmete ettekandeid. Välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre avas eurointegratsiooni tagamaid, Eesti Panga asepresident Märten Ross tegi kokkuvõtte majandusaastast 2002 ja hindas perspektiive käesolevaks aastaks, TÜ dotsent Raul Eamets analüüsis haridusega seotud soove ja tegelikkust Eesti tööturul, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Erik Terk püüdis Eesti tulevikus leida kohta ühiskondlikule kokkuleppele.
Enim aega kulutasid seminari osalised siiski oma põhitöö ? majandusteaduse ja -hariduse ? sisu ja vormi probleemidele, sealhulgas riikliku poliitika ülesannetele.
Seejuures rõhutati järgmist:
1. Eesti majandusteadus pole mitte üksnes maailmateaduse, vaid ka Eesti rahvuskultuuri osa. See tähendab nii Eesti-keskset probleemipüstitust kui ka väljundit. Inglise keele kõrval peab säilima ka eesti teaduskeel.
2. Ei tohiks lubada ühegi eriala sulgemist andekatele, kuid majanduslikult vähekindlustatud noortele. Riigitellimus peab säilima ka majandusharidusele ning olema seejuures põhimõtteliselt avatud kõigile haridusteenuse pakkujatele.
3. Teaduspõhine majandusharidus toetab Eesti konkurentsi- ja kohanemisvõimet muutuvas maailmas ning väärib seetõttu riigi erilist tähelepanu. Vaid hea teoreetiline baas tagab tegutsemisvõime uutes oludes.