Viimastel aastatel on digitaalne rahandus kogenud enneolematut kasvu, muutes krüptovaluutad üha olulisemaks osaks globaalsest finantssüsteemist. Kuigi esimesed valuutavormid pärinevad tuhandete aastate tagant, on tänaseks paberraha kõrvale kerkinud füüsiliselt mitte eksisteeriv digitaalne raha, mis pakub traditsioonilisele finantssüsteemile alternatiive. See areng on toonud kaasa uued väljakutsed ja võimalused nii üksikisikutele, ettevõtetele kui ka riikidele, kes peavad kohandama oma raamatupidamis- ja maksusüsteeme ning looma uusi regulatsioone.
Krüptovaluuta olemus ja toimimine
Tänapäevane digiraha ehk krüptovaluuta on detsentraliseeritud maksesüsteem, mida ei kontrolli ükski pank ega valitsus. Krüptovaluuta põhineb krüptograafial ja P2P-võrgustikul, mis võimaldab tehinguid teha kahe osapoole vahel ilma kolmanda osapoole vahenduseta. Kogu süsteemi selgrooks on plokiahel – avalik pearaamat, mis salvestab kõik tehingud ja kontoseisud. Plokiahel on struktureeritud rühmadesse, mida nimetatakse plokkideks. Uute tehingute lisamisel luuakse uus plokk, mis ühendatakse eelmisega, moodustades ahela. See on turvaline, kuna pärast lisamist on ploki sisu võimatu muuta.
Esimene krüptovaluuta loodi eesmärgiga muuta raha liikumine kiiremaks ja soodsamaks. Seda kasutatakse sageli näitena digitaalsete varade põhimõtete selgitamisel. Erinevalt fiat-rahast on selle kogus piiratud, mis annab sellele deflatsioonilise iseloomu – väärtus võib aja jooksul suureneda. Krüptovaluutade loomine toimub kaevandamise abil, kus spetsiaalsed arvutiüksused lahendavad keerukaid matemaatilisi ülesandeid. Edukas kaevandaja saab tehingute ploki loomise eest tasuks uusi krüptoraha ühikuid. Kaevandamisega tegelevad suured ettevõtted, näiteks
Okalio Mining, mis on spetsialiseerunud just sellistele tegevustele.
Lisaks krüptovaluutadele eksisteerib ka teisi digitaalseid varasid, näiteks tokenid ja
stablecoin'id. Tokenid toetuvad nutikale lepingule ja eksisteerivatele plokiahelatele, luues platvormipõhiseid väärtusühikuid.
Stablecoin'ide eesmärk on minimeerida hinnavolatiilsust, sidudes oma väärtuse traditsiooniliste varadega nagu fiat-valuuta või kuld. Suure energiakulu tõttu on paljud krüptoraha kaevandamisega tegelevad ettevõtted, nagu
Okalio Mining, investeerinud taastuvenergialahendustesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Digiraha maksustamine Eestis
Krüptoraha maksustamine on keerukas teema, sest Eestis puudub selle kohta eraldi seadusandlus. Maksu- ja Tolliamet käsitleb krüptoraha kui vara, maksustades seda tulumaksuga sarnaselt traditsiooniliste varadega. Maksukohustus tekib kasu pealt, mis saadakse krüptoraha müümisel või vahetamisel.
Eraisikud peavad deklareerima krüptovaluuta tehingutelt saadud kasumi tuludeklaratsioonis. Kasum arvutatakse müügihinna ja ostuhinna vahena ning deklareerima peab ainult kasumlikke tehinguid. Kahjumit deklareerima ei pea. Kui eraisik saab töötasu krüptorahas, peab tööandja selle ümber arvestama eurodesse ja tasuma tööjõumaksud, misjärel deklareerib töötaja selle tavalise palgatuluna.
Ettevõtetel on maksustamine veidi teistsugune. Ettevõtted ei maksa tulumaksu üksikute tehingute pealt, vaid tasuvad selle kasumi jaotamisel dividendidena. Krüptovaluutaga seotud tulud kajastatakse raamatupidamises tavapäraste ettevõtlustulu põhimõtete järgi. Raamatupidamises on oluline pidada detailset arvestust kõigi tehingute kohta ning jälgida pidevalt krüptovaluutade turuväärtust. Isegi krüptoraha kaevandav ettevõte
Okalio Mining peab oma tegevuse maksustamisel arvestama saadud tulu ja tehtud kulutustega.
Krüptovaluuta kasutamine hasartmängudes on samuti eraldi maksustatav. Mängijad peavad deklareerima oma võidud tuludeklaratsioonis kui kapitalitulu. Krüptokasiinod ise peavad aga pidama arvet kõigi tehingute üle ja tasuma tulumaksu oma kasumilt. Sarnaselt teistele ettevõtetele, saavad ka kasiinod maha arvata äritegevusega seotud kulud, näiteks platvormide ja kaevandusseadmete kulud.
Regulatsioonide tulevik ja Leedu eeskuju
Euroopa Liit on krüptotööstuse kasvule reageerinud, kehtestades uusi regulatsioone, millest tuntuim on Turul Liikuvate Krüptovarade (MiCA) määrus. See regulatsioon on loodud krüptofirmade pikaajalise jätkusuutlikkuse ja vastavuse tagamiseks kogu EL-is. MiCA kehtestab põhjalikud litsentsimisregulatsioonid, mis muudavad krüptoturu usaldusväärsemaks ja stabiilsemaks.
Mitmed riigid on uute regulatsioonide vastuvõtmisel võtnud aktiivse rolli. Näiteks Leedu on saanud finantstehnoloogia ettevõtjate seas populaarseks sihtkohaks tänu oma selgetele ja edumeelsetele poliitikatele. Leedu on otsustanud MiCA määruse täielikult rakendada juba 2024. aasta lõpuks, nõudes kõigilt krüptoteenuste pakkujatelt spetsiaalse litsentsi olemasolu.
Leedu seadusandlikud muudatused hõlmavad ka rangemaid "tunne oma klienti" (KYC) ja rahapesu tõkestamise (AML) standardeid, mis nõuavad klientide identiteedi ranget kontrollimist. Lisaks on laiendatud reguleeritud tegevuste ulatust ning kehtestatud miinimumkapitali nõuded, mis tagavad, et turul tegutseksid ainult rahaliselt stabiilsed ettevõtted. MiCA reguleerib osakapitali nõudeid erinevate teenuste põhjal, alates 50 000 eurost nõustamisteenuste pakkujatele kuni 150 000 euroni kauplemisplatvormide haldajatele.
Leedu näide toob esile proaktiivse lähenemise regulatsioonidele. Riigi soodne regulatiivne keskkond ja maksusoodustused loovad ideaalse pinnase krüptoettevõtete kasvule. Samal ajal pakuvad need regulatsioonid suuremat selgust ja prognoositavust, mis annab ettevõtetele kindlustunde ja aitab neil riskidega paremini toime tulla. See on oluline samm edasi krüptovaluutade integreerimisel laiemasse finantssüsteemi.
Kokkuvõte
Krüptovaluutad on muutnud pöördumatult finantsturgude toimimist, pakkudes detsentraliseeritud ja plokiahelal põhinevat alternatiivi traditsioonilisele rahale. Kuigi digitaalsete varade potentsiaal on tohutu, kaasnevad nendega ka väljakutsed maksustamise, regulatsioonide ja turvalisuse osas. Krüptovaluutade keerukus on tekitanud vajaduse selgete juhiste järele, kuidas neid maksustada ja arvestada nii eraisikute kui ka ettevõtete puhul.
Euroopa Liidu tasandil on MiCA regulatsioonide loomine märk sellest, et krüptovaluutad on tulevikus lahutamatu osa finantssüsteemist. Leedu eeskuju näitab, et proaktiivne ja toetav regulatiivne keskkond võib aidata kaasa digitaalsete varade turvalisele ja stabiilsele arengule. Selge reguleerimise, õigete raamatupidamisstandardite ja usaldusväärsete turvameetmete abil saavad krüptovaluutad kasvada usaldusväärseteks finantsvahenditeks, mis on kättesaadavad laiemale kasutajaskonnale.