Uue ehitusseadusega muutus ehitusregister alates 01.01.2003 riiklikuks ehitisregistriks, kuhu jõuavad ka praeguses hooneregistris olevad andmed.
Ehitisregistri funktsioon on siiski sama, mis tema eelkäijal ehitusregistril - ehitisregistri ülesandeks saab arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle, millest tulenevalt ehitisregistri objektiks uue seaduse järgi on ehitatav ja kasutatav ehitis. Registri pidaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Uue seaduse kohaselt muutub aga ehitisregistrist andmete väljastamise kord - ehitise kohta hakkab andmeid väljastama kohalik omavalitsus, kusjuures esitatakse kõik andmed ehitise kohta nii mitmel plangil kui neid on. Ühe plangi pealt hakatakse võtma riigilõivu 20 krooni, nii et kui ehitisel on palju planke, s.t. dokumente, siis see võib ehitise omanikule üsna kulukaks minna.
Täpsemalt saab lugeda homse Äripäeva ehitusrubriigist.
Artikkel jätkub pärast reklaami