Folkijad hõrendasid Viljandi poeriiuleid

Pilti, kuidas Viljandi kesklinn juba aastaid juulikuu viimase täisnädala neljapäevast pühapäevani tundmatuseni muutub, on raske sõnadega kirjeldada. Seda melu peab kindlasti ise nägema ja kogema.

Mõistagi suhtuvad kohalikud elanikud sellisesse "inimtirtsuparve" mitmeti. Pärast festivali on ikka kohaliku lehe veergudele jõudnud erinevaid arvamusi ? keegi näeb eeskätt üleajavaid prügikaste ja pargimurul magajaid, teine huvitavaid kontserte ja särasilmseid noori.

Olgu selle isikliku suhtumisega kuidas on, majanduslikku rõõmu toovad folkijad Viljandi kauplustele, söögi- ja majutuskohtadele kindlasti. "Kuu norm nelja päevaga!" ? kõlab justkui sügava sotsialismiaja loosung, kuid hiljem numbreid kokku lüües on poepidajad mõnigi kord tõdenud, et just selline käive on nende poodi folgi ajal tabanud.

Eks ta müüjatele väsitav ja lärmakas kindlasti ole, see "inimtirtsuparv" taluda. Aga kannatlikkus tasub end kuhjaga ära, sest nad ju ostavad ja tarbivad hullupööra...

Folgifestivali-aegsel kaubandusel on muu hulgas üks huvitav nüanss. Nimelt näitab kogemus, et mõni kaubaartikkel muutub folkijate seas tõeliseks hitiks ja seda saadab eriline müügiedu ? anna ainult ette! Sedapuhku sai menukaubaks Karksi siider, mis mõneski kaupluses otsa lõppes, sest tootjafirma ei olnud selleks valmis. Lihtsalt ei jõudnud laiali vedada, ehkki laos kaupa oli.

Eks nüüd siis olegi kaupmeestel ja tootjatel jälle aega nuputada ja ennustada, millest võiks saada järgmise aasta pärimusmuusikafestivali bestseller kohalikes kauplustes.