• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestil ei ole kultuuripoliitikat

    Pealinnas ollakse ärevil ? 90 aastat Eesti Draamateatri vastas raamatuid müünud kauplus Rahva Raamat on majaomanike surve alla sattunud. Esialgu nõutakse poepidajalt küll ainult seda, et nad oma äri koomale tõmbaksid, kuid taustalt on selgelt näha ka lõppeesmärk: tõsta raamatud kogu täiega tänavale. See on tõsiselt ärritanud kirjanikke ja kirjastajaid, küllap ka teisi kultuurseid inimesi.
    Siit, maalt, vaadatult sünnitab kirjarahva sebimine Rahva Raamatu ümber üksjagu hämmingut: on nad ikka nii naiivsed nagu ennast välja näitavad või ei tea tõesti, mis Eesti riigis toimub? Raplamaal näiteks (tõsi, ainult 37 270 elanikku) ei ole selle aasta kevadest peale enam ühtegi raamatupoodi. Pärast viimase kaupluse sulgumist laiutasid kohalikud kultuuriametnikud käsi ja seletasid, et ärisse nemad ei sekku - kui raamatupoodnikud on nii saamatud, et ei suuda otsa otsaga kokku viia, siis süüdistagu ainult ennast. Ja kui ametnikke kultuurivaenulikus ükskõiksuses süüdistati, siis tegid nad solvunud näokesed ette ja küsisid vastu, milline seos on kauplemisel ja kultuuril. Hästi küsitud.
    Hiljem on lisatud, et tänitajad on pahatahtlikud, sest mitmes pudupoes ja muus kaubandusettevõttes on ju raamatuletid olemas. Kultuuri- ja kaubandusjuhtidele on üsna raske selgitada, et mitte kõik trükitud asjad, olgu või kõvade kaantega, ei ole veel raamatud.
    Tegelikult ongi kogu probleem selles, et Eesti ei ole jõudnud taasiseseisvumise järel selget kultuuripoliitikat välja töötada. Kõike muud on olulisemaks peetud. Kummalisel kombel on nõnda arvanud ka mitut masti kultuuriametnikud. Tulem on käes ? raamat, tänu millele siinne matsirahvas kunagi Euroopa kultuurijanusemate hulka tõusis, on väga paljudele kättesaamatuks luksuseks muutunud. Laiemas mõttes kehtib see suures osas kogu kõrgkultuuri kohta. Äri on asemele toonud kommertsi, mille laostavast mõjust võiksime rääkida ehk kümne või kahekümne aasta pärast. Kui siis veel rääkijaid on.
    Ja kõiges selles on mõttetu süüdistada äriinimesi, olgu nad advokaadid või kinnisvaraarendajad. Kõik kalad hakkavad mädanema ikka peast. Kultuurijuhid ei tea täpselt, mis asi see kultuur on ja mida temaga teha tuleks.
    Autor: Tõnis Tõnisson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Investori soovitused oma raha suunamiseks: igasugune kulgemine on kurjast
Raha kipub käes kiirelt sulama, kuid haarates ohjad endale, saad juhtida raha õigesse kohta ja vältida rahaorjaks saamist.
Raha kipub käes kiirelt sulama, kuid haarates ohjad endale, saad juhtida raha õigesse kohta ja vältida rahaorjaks saamist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Kallas Ukraina ja Moldova kandidaatriigi staatusest: see on suurim edasiminek pärast NSVL-i lagunemist
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Viimsis 1,5 miljoni euroga müügis oleva kinnistu müügikuulutuses on valeinfo
Skandaalse prügiärimehe Mihhail Vommiga seotud Komposti kinnistu Viimsi vallas on pandud müüki 1,5 miljoni euroga ning ehkki kuulutuses väidetakse, et alustatud on detailplaneeringuga, muutmaks tootmismaa elamumaaks, siis valla esindajate sõnul ei vasta see tõele.
Skandaalse prügiärimehe Mihhail Vommiga seotud Komposti kinnistu Viimsi vallas on pandud müüki 1,5 miljoni euroga ning ehkki kuulutuses väidetakse, et alustatud on detailplaneeringuga, muutmaks tootmismaa elamumaaks, siis valla esindajate sõnul ei vasta see tõele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.