USA üllatas priske kasvuga

7,2protsendiline majanduskasv kolmandas kvartalis paistab eriti võimas teise ja esimese kvartali tulemustega võrreldes, mis olid vastavalt 3,3 ja 1,4.

Nii järsku tõusu ei osanud ette näha isegi Wall Streeti julgeimad prognoosid. Kuigi on ka kainestavaid hääli, mis ütlevad, et neljandas kvartalis, kui mitmed praegused stiimulid kaovad, langeb kasv umbes 4 protsendi tasemele. Hoopis tähtsam on, et on tekkinud eeldused püsivaks majanduskasvuks.

?Püsivasse kasvufaasi jõudmise võimalused on nüüd viimase nelja aasta parimad,? prognoosib olukorda optimistlikult investeerimispanga Morgan Stanley peaökonomist Richard Berner.

Wall Street Journal kirjutab, et äkk-kasvu taga on president George W. Bushi mitmete poliitiliste ja majandusmeetmete koosmõju.

?Kui majandus pärast 2000. aasta börsilangust ja 2001. aasta terrorirünnakut takerdus, surus president läbi ajaloo suurimad maksukärped, mille mõju on võimendanud keskpanga ülimadalale lastud intressimäärad,? kirjutab WSJ.

Majanduse elavnemisel on mitu tõukejõudu. Esiteks eratarbimine, mis annab kaks kolmandikku USA sisemajanduse kogutoodangust. Tänu maksude vähenemisele jäi ameeriklastel möödunud kolmel kuul kulutamiseks kätte ligi paarsada miljardit krooni rohkem raha. Osaliselt tänu sellele suurenes tarbimine juulis-septembris 6,6, millist kasvu pole pärast 1988. aastat nähtud. Tarbijate tulevikuusu paranemist näitab püsikaupade ostmise 27protsendiline kasv.

Mõistagi püüavad Valge Maja ja president George W. Bush maksupoliitika viljade avaldumist algavas valimiskampaanias trumbina ära kasutada, kuna seni on valitsusele pidevalt ette heidetud nõrka majandus- ja hõivepoliitikat.

USA kaubandusministeeriumi asekantsler Kathleen Cooper ütles teleintervjuus, et firmade rentaablus on hea, kuna nad on teinud rohkem tööd väiksema töötajate arvuga. ?Kuid ükskord peavad nad hakkama lisatööjõudu palkama,? lisas ta.

Teiseks on Ameerika firmad 2000. aastate alguse kriisist üle saanud ja alustanud taas julgelt tootmisse, ehitamisse ja uue tehnika hankimisse investeerimist. Mullu sama ajaga võrreldes on niisugused investeeringud kasvanud üle 15.

Ja kolmandaks jätkab keskpank lõtva rahapoliitikat, mis tähendab, et majanduse elavdamise huvides hoitakse baasintresse jätkuvalt väga madalal, mis muu hulgas on odavamaks muutnud ka turuintresse. See on võimaldanud inimestel näiteks massiliselt oma eluasemelaene ümber vormistada odavama intressi peale ja sel moel raha säästa.

Keskpank jättis möödunud teisipäeval intressimäärad üheprotsendilise tasemele ja andis mõista, et ei pea nende tõstmist lähitulevikus vajalikuks. Suure majanduskasvuga kaasnema kippuv inflatsioon ei ole samuti esialgu probleemiks, kuna oli III kvartalis mõõdukad 1,8.

Heade majandustulemuste teatavakstegemise järel keeras euro suhtes tõusule ka dollar, mis pikka aega on nõrk olnud. Eelkõige nõrga dollari mõjul kasvas USA import kolmandas kvartalis 9 protsenti.