PM: Välisminister jättis Eesti-Vene suhted tähelepanuta

Välisministri möödunudnädalane ettekanne Riigikogus välispoliitika põhisuundadest keskendus Euroopa Liidule, jättes suhted Venemaaga peaaegu kõrvale.

Põhiosa välisminister Kristiina Ojulandi parlamendis peetud aastaettekandest keerles euroheitluste ümber, kirjutab Postimees.

Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür on välisministrite kõnede kontentanalüüsi teinud 1996. aastast. Ojulandi kõne, milles 75 korda tulid jutuks Euroopa Liit ja muud Euroopa institutsioonid, on statistiline rekord.

'Ei ole kunagi varem nii palju kordi mainitud Euroopa Liitu läbi erinevate märksõnade,' selgitas Tüür. 'Praegu selles kõnes ületas Euroopa teema mitu korda kõikide muude teemade mainimise kokku, nii et selles mõttes on olnud järjest kasvav tendents.'

Välisminister Ojuland toonitas vajadust tagada, et edaspidi kuuluks igale liikmesriigile Euroopa Komisjonis hääleõigusega volinikukoht, ja meie soovi säilitada Nizza leppe järgne häältejaotus.

Juba teist aastat järjest jättis Ojuland praktiliselt mainimata Venemaa-poliitika. Idanaaber tuli jutuks üksnes illegaalsete immigrantide tagasivõtulepingu tarvidusest kõneldes.

Vastavalt Tüüri uurimusele on Ojulandi Moskva-suunaline huvi oluliselt kokku tõmbunud. Kui möödunud aasta juunis peetud kõnes mainis ta Venemaad koguni 14 korral, siis mullu jõulude eel oli välisministri kõnesse sellest jäänud vaid üks põgus lauselõik.

Isamaaliitlane Tunne Kelam arvas, et Venemaast möödaminek on välisministeeriumi taktikaline käik. Kuna positiivset öelda on vähe, siis pingetest rääkimine võib ka Eestile varju heitma hakata.