Büroodesse tungib mobiilsus

Sisearhitekt Tairo Pärnamets tõdeb, et kui ettevõttes toimuvad suuremad struktuurimuudatused, millega kaasneb hulga uute töötajate juurdetulek, ei pääse reeglina asukoha vahetusest või täiesti uue projekti tellimisest. ?Asi ei ole mitte niivõrd inimeste mahtumises ja mööbli planeeringus ? häid lambaid mahub ikka palju kitsasse ruumi ?, kuivõrd lähtudes teatud normidest peaks igale inimesele jääma kindel hulk hingamisruumi,? selgitab Pärnamets, lisades, et avatud planeeringu puhul peaks ühele töötajale jääma 6?7 m², kabinetis 10?12 m². Veelgi problemaatilisem on kommunikatsioonide ? elektrijuhtmed, arvutivõrgud, valgustus ja ventilatsioon ? ümberkorraldamine. ?Kui teeme ühte suurde ruumi mitu väiksemat, siis mõnesse ruumi ei jää üldse ventilatsiooni, mõnes ruumis on ainult sissepuhe, teises väljatõmme,? toob Pärnamets näite. ?Olukord võib viia selleni, et tuleb paigaldada täiendav torustik või vahetada ventilatsiooniagregaat välja.? Väiksemate struktuurimuutuste ja arenguvõimalustega tasub aga bürood planeerides kohe arvestada. ?Kui viimase viie aasta jooksul on muutusi toimunud, siis on tõenäoline, et neid toimub ka järgmise viie aasta jooksul,? tõdeb sisearhitekt Anne Vaher.

Lihtsaim ja levinuim viis ruumi liigendamisel mobiilsusega arvestada on kasutada teisaldatavaid vaheseinu, mida on hõlbus ümber tõsta. Ka mööbli valikus valitseb suund mobiilsusele ? et saaks vajadusel ümber kolida. ?Ümberkolimist ja töökohtade ümberpaigutamist hõlbustab see, kui lauad on ühesugused ? ilma käelisuseta, reguleeritavad erinevat kasvu inimeste järgi,? lausub Intera turundusjuht Janne Mikkiver.

Firmadele, kes palkavad aeg-ajalt ajutist lisatööjõudu ning teevad palju projektitöid, soovitab Mikkiver päris mobiilset mööblit ? näiteks kokkupandavaid ratastel töölaudu, mida vajadusel õigesse kohta lükatakse. Majasiseselt ühest kohast teise liikuvatele projektirühmades osalejatele sobivad ratastel kapid. ?Kui läheb kolimiseks, ei pea töötaja oma asju ühest kapist teise tõstma, vaid veab oma kapi uude kohta,? räägib Mikkiver.

Kui AS Danzas 1996. aastal kolis Betooni tänava büroosse, oli firmas 18 töötajat. Praeguseks on töötajate arv kasvanud 65 inimesele ja neist töötab kontoris 55. Firma kasvades oli vaja lisatöökohti ja eri osakonnad paiknesid lõpuks mööda kinnistut laiali.

ASi Danzas juhataja Mati Kärti sõnul tekkis kõige suurem probleem sisekommunikatsiooniga. ?Raske oli inimesi kätte saada ? iga kuu saadeti majasiseselt umbes 5500?6000 faksi ja tehti ligi 40 000 sisekõnet,? räägib Kärt. Kuna asuti eri majades, siis oli osa funktsioone dubleeritud ? nii oli firmas kaks sekretäri, kaks kööki ning topelt oli kontoritehnikat.

Aasta tagasi otsustas firma efektiivsuse tagamiseks koondada erinevad osakonnad ühte hoonesse. Ruumiplaneerijale ette antud tingimusena tahtis Danzas, et lisaks 55 töökohale peaks olema arvestatud vajadusega lisada veel kümme uut töökohta.

Büroosse sooviti kahte nõupidamisruumi, piisavalt õhku ja valgust, eraldi sissekäike autojuhtidele ja klientidele. Samuti soovis Danzas kontorisse rohkem värvi, värvilahenduses eelistati korporatiivvärve ? sinist, kollast, punast.

800 ruutmeetril paiknev büroopind oli vaja liigendada osakondade spetsiifikast lähtuvalt, arvestades privaatsust, mobiilsust ja muid vajadusi. Töökohtade eraldatus on saavutatud klaasvaheseintega, mis tagab töötajate osalise privaatsuse. Klaasi kasutamise tingis ka vajadus lasta päevavalgusel jõuda ruumi keskosas paiknevate töökohtadeni. ?Kipsplaadi kasutamisel oleks osa töökohti pimedusse jäänud,? põhjendab Thulema sisearhitekt Anne Vaher läbipaistvate vaheseinte valikut.

Remonditud ruumidesse tõi Danzas kaasa valdavalt oma endise mööbli, mis oli aastate jooksul Thulemast tellitud. Nüüd osteti juurde vaid puuduolev mööbel.

Lisaks Thulemale osales projektis Emico Elekter, kes tegi elektritööd. Üldehitustööd tegi Suntee, ventilatsioonitööd Comfort, uued klaasvaheseinad Mendali. Tööde maksumus oli ca 2,5?2,7 mln krooni.

Danzase töötajad kolisid uude büroosse selle aasta jaanuaris-veebruaris. Mõni kuu hiljem tekkisid uued struktuurimuudatused, mistõttu tuli taas hakata töökohtade paigutuses ümberkorraldusi tegema.

?See näitab, et firmades toimuvad muutused pidevalt ning selleks tuleb valmis olla ka büroode planeerimisel,? tõdeb Vaher.

Seoses pideva laienemisega on Radiolinja oma büroomaastikku mitmel korral muutnud. Ettevõtte peakontor asub südalinnas, kuhu on koondunud osakonnad, mille töös on oluline asukoht ? nt ärikliendiosakond. Infotelefoni puhul pole aga asukoht tähtis, pigem on oluline väga hea teeninduskvaliteet. Selle üks eeldusi on avarad ja telefoniteeninduse eripärast lähtuvalt sisustatud ruumid. Seepärast viiski Radiolinja oma kliendiinfo südalinnast Mustamäele, kus ühtlasi on soodsam rendihind. Sealset töökeskkonda kujundades oli eesmärgiks võimalikult suur töökohtade arv avatud kontoris. Samas oli oluline, et töökohad oleksid üksteisest sedavõrd eraldatud, et telefonitöötajad üksteist ei segaks ning ruumis kaja ei tekiks. Et ruumis hääli summutada, on laudade vahele paigutatud nii klaasist kui ka riidest vaheseinad. Klaasi kasutamine muudab ruumi n-ö õhulisemaks, samuti võimaldab välisvalgusel jõuda ka akendest kaugemal asuvate töölaudadeni. Tööpind on telefoniteenindajal aga suhteliselt väike, sest peamised töövahendid on arvuti ja telefon. Kliendiinfoosakonna ruumide ehitusliku projekti tellis Radiolinja ehitusfirmalt Gustaf, kes tegi remondi-, elektri- ja ventilatsioonitööd. Töökohtade lahendus pärineb Intera mööblisalongist.

Teine suurem kolimine oli Radiolinjal sügisel, mil osa seni peakontoris asunud võrguoperaatorüksuse töötajaid kolis Pelgulinnas asuvasse kontorisse, kus teine osa sama üksuse töötajaid juba ees ootas. Peakontoris vabanenud pinnal said sinna jäänud töötajad omale paremad töötingimused. Kummagi projekti maksumust Radiolinja avalikustada ei soovi.

?Majasisene maletamine käib meil päris tihti,? tõdeb Radiolinja suhtekorraldusjuht Helena Lõhmus. Seetõttu valib ettevõte mööblit põhimõttel, et seda saaks ümber tõsta, sobitada teise tööruumi mööbliga või sellele detaile juurde tellida. Viies Tallinna büroos on Radiolinjal pinda ca 3000 m² ja töökohti üle 200.