Tulumaksureform toob kogu Eestile parema elu

Riigikogu on läinud vasakule küljele kreeni. Nii Rahva- kui Isamaaliit ei soovi, et tööinimene saaks oma töö eest rohkem raha kätte.

Äripäev peab vajalikuks, et 2004. aastal alustataks tulumaksureformiga selle esialgsel kujul, st et füüsilise isiku tulumaksumäär alaneks 24 protsendile, ja riigieelarve võetaks vastu. Näitame, et Eesti heaolu selle sammuga kasvab.

Demagoogiline on väita, et esimesel aastal puudujääva maksusumma tõttu, hinnanguliselt 900 miljonit krooni, jäävad rahata õpetajad, päästekomandod või kirikud. On mõistetav, miks Rahvaliit oma propagandas järjekindlalt nendele vaaladele toetub ? see võimaldab õpetajat, parameedikut, kirikuõpetajat kõige kergemini nn rikaste vastu ässitada. Ja pidada rikkaid ainsaks põhjuseks, miks ei suurene nende palgad või riiklikud investeeringud antud sektoreisse. Ent kas ei kummita hoopiski hirm, et piiratakse veidi ka head elu Toompeal?

Väidame, et Rahvaliit on eesti inimesi petnud. Euroopa Liitu astumisega tõusevad kaudsed maksud nagu bensiiniaktsiis, osale kinnisvarast lisandub käibemaks. Samuti piirati eluasemelaenu intresside mahaarvamist maksustatavast tulust. Need suurenenud väljaminekud pidi katma tulumaksumäära vähendamine, kuid Rahvaliit hüppas viimasel hetkel alt ära.

Sõnapidamise kõrval napib Rahvaliidu ideoloogidel teistki vajalikku omadust ? majandusprotsessidest arusaamise võimet, eriti ajadimensioonist. Kust ikkagi tulevad tegelikud maksulaekumised: kas Riigikogu hääletustabloolt või ettevõtlike inimeste loodud lisaväärtuse pealt?

Kuivõrd maksude ainus allikas on inimeste ettevõtlikkus (laiemalt: soov rohkem teenida, püüd parema elu poole), siis aitaks maksumäära vähendamine iga tööinimese elu Eestis paremaks muuta. Sellega suurenevad üsna pea ka tegelikud maksulaekumised riigieelarvesse, kas või kaudsete maksude nagu aktsiiside ja käibemaksu näol. Ka tulumaksu kaotamine ettevõtte investeeringutelt on suurendanud ettevõtte tulumaksu enda laekumist. Seega ei jää võidetud tulumaksukroonid pidama rikaste kukrutesse, vaid lähevad järgmisele ringile lisaväärtust ja uusi maksulaekumisi tootma. See 900 miljonit krooni saadakse järgmisel aastal kätte majanduse elavnemise näol, ja jääb ülegi. Mis ei tähenda aga, et riiklikke kulutuste kokkuhoid poleks aktuaalne, eeskätt just riigivalitsemises.

Koos maksumäära vajaliku alandamisega (ausale) maksumaksjale tuleb kõik seadusega kehtestatud maksud ka kokku koguda. Kõigilt, kes tulumaksuseaduses loetletud maksustatavaid tululiike saavad. Siin on lootused seotud ühinevate maksu- ja tolliametiga. Kuivõrd eraldi seistes tegutsesid mõlemad ametid maksukogumise mõttes võrdlemisi edukalt, siis peab ametite ühendamine olema väga hästi läbi mõeldud ja põhjendatud.

Soovime Juhan partsile ja Siim Kallasele meelekindlust: tuleb otsida endale liitlasi progressiivsete jõudude seast ja viia tulumaksureform läbi. Pole tarvis otsida lahjat kompromissi koalitsiooni reanimeerimise nimel. Ükskord on kogu Eesti veel selle eest tänulik.

Autor: ÄP