Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Falck: Kiirabi eelarvedefitsiit võib küündida üle 100 miljoni krooni

    Kiirabiteenusele riigieelarvest eraldatud summa ja tegelike kulude vahe võib Falcki hinnangul küündida üle 100 miljoni krooni.

    Seni on vaheks väidetud 40 miljonit krooni.
    Falck alustas kiirabiteenuse osutamist kolme brigaadiga 30. aprillist 2001 ning on tänaseks investeerinud sellesse ise 5,5 miljoni krooni.
    'Oleme veendunud, et kõik kiirabiteenuse osutajad täidavad korralikult kõiki norme, mis on seatud nii teenusele kui varustusele,' ütles Piir. 'Sellisel juhul - kui brigaadide arv ja struktuur jääb samaks - oleks arvestuslikult vaja 268,4 miljonit krooni aastas.'
    Järgmise aasta riigieelarve projektis on kiirabile ette nähtud 157,7 miljonit krooni ehk 9,3 miljonit vähem kui tänavu. Kiirabispetsialistid on seni hinnanud defitsiiti tagasihoidlikult vaid 40 miljoni krooni suuruseks.
    'On ilmselge, et tänu palgakokkulepetele peavad kiirabipersonali palgad tõusma ja ka varustus vajab kõikjal Eestis täiustamist,' lausus Piir. 'Sel taustal ei saa 40 miljonit olla realistlik summa, sest sellest jätkuks vaid arstide palgatõusuks. Kui aga Eesti otsustab näiteks järgida enamiku Euroopa riikide eeskuju ja minna kolmeliikmelistelt brigaadidelt üle kaheliikmelistele, on ka 40miljoniline tõus eelarveprojektiga võrreldes piisav.'
    Piir rõhutas, et Falck näeb kiirabisse tehtavaid investeeringuid pikaajalistena. 'Meil on väga põhjalik ettekujutus, kuidas kiirabikorraldus Eestis lähiajal areneb,' ütles Piir. 'On selge, et tulevikus tegutseb Eestis kuni neli kiirabioperaatorit, kes tegutsevad selgete põhimõtete ja sarnase juhtimisstruktuuri alusel. Ühena neist tahab oma rahvusvahelist kogemust jagada ja rakendada Falck.'
    Falcki kolm kiirabibrigaadi teenindavad elanikke Tallinnas Lasnamäel ja Haaberstis ning nende vahetus teeninduspiirkonnas elab ligi 100 000 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: tarneahelaid ootavad ees suured muutused
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Kaubalaev Kadri jõudis Kaliningradi: Eesti laevafirma veab Venemaa kaupa Euroopasse
Eelmisel nädalal sõitis laevafirma Hansa Shippingu laev Muuga sadamast Kaliningradi, kuid ettevõtte juhatuse liikme ja ühe omaniku Ants Ratase sõnul ettevõte Eesti ja Venemaa vahel kaupa sisuliselt ei vea.
Eelmisel nädalal sõitis laevafirma Hansa Shippingu laev Muuga sadamast Kaliningradi, kuid ettevõtte juhatuse liikme ja ühe omaniku Ants Ratase sõnul ettevõte Eesti ja Venemaa vahel kaupa sisuliselt ei vea.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.