Lexus ? maailma parim auto

Sellest ülisalajasest koosolekust 1983. aasta augustis algabki Lexuse ajalugu. Juba järgmisel aastal alustas Toyota Motor Corporation uue projektiga, mille koondnimeks sai F1. Tegemist polnud kaugeltki mitte vormel 1 auto ettevalmistamisega, vaid täht F tähendas lipulaeva (flagship), number 1 aga luksussedaani, mis pidi tõusma esimeseks omas klassis.

Täna võib öelda, et Toyota sai eesmärgiga hakkama. Juba 1985. aasta juulis valmisid katsetusteks esimesed 450 prototüüpi, mille kallal nägi vaeva 60 disainerit, 24 insenerimeeskonda 1400 inseneriga ja veel üle 2500 töötaja. 1998. aasta jaanuaris Los Angelese autonäitusel esitles Toyota maailmale täiesti uut kaubamärki, mille sümboliks oli täht L ehk Lexus, sama aasta lõpus nimetati F1 ümber LS 400ks (4-liitrise mootoriga Luxury Sedan), tema väiksem sõsar aga ES 250ks (Executive Sedan, 2,5-liitrise mootoriga). Mõlema auto maailmaesitlus toimus 1989. aasta jaanuaris Detroiti autonäitusel. Esimene klient sai Lexuse võtmed kätte 1989. aasta septembris.

See, et lõvisoa Lexuse arendustööst tehti Ameerikas (eeskätt disain) ja et tema maailmaesitlus toimus Detroitis, ei olnud juhuslik. Just Ameerika turule see auto mõeldud oligi. Esimese aastaga müüdi ühtekokku 60 000 Lexust ehk 3000 autot rohkem, kui kõige optimistlikumad prognoosid loota lubasid. Selles polnud ka midagi imekspandavat, sest Lexuse tootjad alustasid oma turuvallutust pisiasjadest, millele ükski teine tootja tähelepanu polnud pööranud. Näiteks ei pidanud pereemad pärast Lexuse soetamist enam poest naastes kotte maha panema, vaid vajutasid pagasiluugi avamiseks auto võtmel olevale nupule. Peaaegu kõik suuremad Toyota uuendused on alguse saanud Lexusest (VVT-i mootorid, Bluetooth-ühendusega käed-vabad-süsteem jne).

Isegi Steven Spielberg on ühes oma filmis kasutanud Lexuse 2045. aasta mudelit, mis näitab, et see auto on ameeriklaste seas muutunud ülipopulaarseks. Kui esialgse ideena oli tegemist eeskätt Ameerika turule suunatud luksusliku Toyotaga, siis õige pea sai selgeks, et Lexus on väärtus ja kaubamärk omaette ning et selle nime all tasub ka mujal kui Ameerikas kanda kinnitada. 1990. aasta lõpus otsustatigi LS 400ga tulla Euroopa turule, täna räägitakse Jaapani autoturu vallutamisest. Pärast 20 aastat kestnud edukaid seiklusi mööda maailma on jaapanlased Lexusega lõpuks ka kodutee üles leidnud.

Tänaseks on Lexus suutnud omale kujundada kvaliteetseima sõiduauto imago. Ta on võitnud ohtralt kvaliteediauhindu ja pea kõikides riketevähesuse edetabelites on Lexus esiridades. Eestlastele oli Lexus 1990ndate alguses ja keskpaigas staatuse sümbol ning tähendas midagi sellist, mida vaid valitud seltskond endale lubada suudab. Tänaseks on Lexusega seotud väärtushinnangutes toimunud teatavad muutused, kuid pärast ametlike esinduste teket on ta populaarsus hakanud taas kasvama. Kui 2000. aastal müüdi Eestis 28 uut Lexust, siis käesoleva aasta 10 kuuga on kaubaks läinud juba 76 seda marki autot. Kõige populaarsem mudel on luksusmaastur RX, ka Lexuse lipulaeva LSi on müüdud üle kümne, hoolimata tema enam kui miljonikroonisest baashinnast.

Tõsi, hetkel veel ei kehti siinsetele klientidele Lexus Europassistance?i tingimused, mis tagavad Euroopa piires liikudes auto katkiminekul kliendile hotellitoa vms, küll aga toimib Eestis näiteks Lexuse personaalpangandus. Igal Lexuse kliendil on oma kliendihaldur, kes vajadusel auto hooldusse toob ja tagasi viib, asendusautoks antakse vajadusel sama kategooria Lexus jne.

Eesti enimmüüdud Lexuseks on kujunenud luksusmaastur RX 300, mis tänavu sügisel jõudis müügile põhjalikult uuenenuna ning mis lisaks sõiduautolikele omadustele suudab ka maastikul mehetegusid korda saata.

Esmakohtumine uue Lexus RX 300ga toimus kevadisel Genfi autonäitusel. Visuaalselt väga efektset sõidukit hoomates jäi mulje, et tegemist on küll väga hea, kuid ilmselt ka väga kalli sõiduriistaga, mis eestlaste tarbimisharjumisi silmas pidades siinsel turul just väga suurt populaarsust ei saavuta. Kuid võta näpust! Auto hind konkurentidega võrreldes ei kujunenud sugugi nii müstiliseks. Baashind alates 635 300 kroonist on oma 80 000 krooni jagu soodsam näiteks sama töömahuga BMW X5st, 40 000 krooni soodsam sama võimsast Volvo XC90st, jäädes enam-vähem samale tasemele Mercedese M-klassi baashinnaga. Kui aga M-klassi ja RX 300 baasvarustuse nimekirjas näpuga järge hakata vedama, hakkab siingi kaalukauss pigem Lexuse poole kalduma. Kõige-kõige vingem variant ehk President-klassi RX 300 baashind on 834 500 krooni. Polegi teab kui müstiline number. Oleks oodanud isegi enamat, sest auto sisaldab tõesti peaaegu kõike, mida ette kujutada oskab, ja nii mõndagi sellest kohtab elus esimest korda. Üks selline asi on näiteks värviline parkimisekraan. See on üllatavalt selge pildiga ja varustatud vastavate joontega, mille raamesse tagaolev objekt peab ära mahtuma.

President-klassi RX 300 varustuses on lisaks kurvis pöörduvad esituled, õhkvedrustus, Mark Levinsoni audiosüsteem, rääkimata elektriliselt avanevast tagaluugist, nahksisust, lausa lugematul arvul erinevast turvavarustusest jne, jne, mis olemas ka lahjemagi varustustaseme puhul. Isegi DVD-navigatsioonisüsteem on peal ja nii kui Eesti vastava programmi saab, võib lasta juba autol end koju juhatada.

Igatahes on RX 300 nii oma varustuselt kui ka sõiduomadustelt vägagi muljetavaldav (vaid automaatkäigukasti käsitsilülitus toimib pisut liiga järskude üleminekutega) ja õhkvedrustuse töö sedavõrd tasemel, et proovisõidul ei tule selle pealegi, et temaga võiks minna ka maastikule turnima. Metsaskäik kujuneb siiski elamuseks omaette. Isegi sellise tõusuga mäest, kust iga teine maastur ilma hoota lihtsalt tagasi libiseks, tiksub Lexus raudse järjekindlusega üles ronida. Ja kui veel märkan, et autol on all maanteel kasutamiseks mõeldud suverehvid, millel pole mustrit maastikutingimusteks ollagi, paneb tema elektroonilise veojõu jagamise tõhusus suisa imestama. Alles siis jõuab lõpuks pärale, miks RX 300 on eestlaste seas populaarseim Lexus.

Omal ajal vallutas Lexuse lipulaev turgu nupust avaneva pagasiruumi luugiga, uus versioon üllatab vett tõrjuvate küljeakende ja ilma juhtmeta käed-vabad-süsteemiga.

Kui esimene Lexuse luksusauto omal ajal valmis tehti, oli eesmärk pakkuda ostjale autot, mis on omas klassis ja hinnaskaalas kõige parem. Kuid nagu ikka, kipuvad konkurendid häid ideid üsna kiirelt üle võtma ning enam ei ole nupust avanev pagasiruumi luuk midagi erilist. Nagu ka isereguleeruvate klapifaasidega mootorid, millega Lexus kunagi teisi edestas. Lexuse uuenenud lipulaeva seekordseks ?maiuspalaks? on vett tõrjuvad küljeaknad, automaatne taskutelefoni ja auto käed-vabad-süsteemi Bluetooth-ühendus, põlveturvapadi ka kõrvalistujale jms.

Uue Lexus LS 430 Euroopa esmaesitlusel ?veitsi mägiteedel sõites tekivad üsna vastakad tunded. Ühest küljest tunned end kui tõeline aadlimees, kes lükkab sisse automaatkäigukasti drive-asendi, reguleerib õhkvedrustuse pehmeks ja sujuvaks kulgemiseks ja laseb end navigatsioonisüsteemi meelal naishäälel juhatada just sinna, kuhu tarvis.

Nii, kui ette satub aga vähegi kurvilisem teelõik, ununeb hoobilt kujutletav aadliseisus ning kohe kehastud ümber Markko Märtiniks. Käigukang automaatasendist käsitsilülituse asendisse, õhkvedrustus sportlikule režiimile ja jalg lausa keeldub gaasipedaalilt tõast. Kiirus üsvab ja tagaistmel Lexuse President-varustuspaketti nautivad kolleegid klammerduvad üvemini laes olevate sangade küKurviline lõmös, tahaks taas rahulikult kulgeda ja auto seadistuses vajalikud korrektiivid teha.

Selline tunnete virvarr näitab eeskätt seda, et Lexuse lipulaev on projekteeritud õigesti. Ta pakub nii sujuvat sõidumõnu rahulikematele kui ka adrenaliinitulva kärsitumatele juhtidele. V8 4,3-liitrine bensiinimootor peidab endas ühtekokku 281 hobujõudu, mis suudab ligi paaritonnise tühimassiga autot kiirendada paigalt 100 km tunnikiiruseni 6,3 sekundiga. Kütust kulutab ta kõige selle juures aga keskmiselt vaid 11,4 liitrit 100 km kohta, maanteekulu jääb alla 10 liitri, täpsemalt 8,4 l/100 km. Veel aastakümme tagasi oli selline kulunorm täiesti tavaline poole väiksema litraažiga auto juures.